Türaaa. Ma ei saagi vist Ameerikasse ülikoolidesse kandideerida. Ega ma nii väga ei tahtnud ka, aga UCASega saab ainult 5-te Inglismaa ülikooli kandideerida ja seda on minu jaoks vähe ja mis siis kui ÜKSKI ei taha mind? :( Samas ma saaks USAsse, kui ma teeksin SATd ära, aga WHERE IN THE NAME ON BONAPARTE'S BALLS am I going to find the time??? Kui ma siiski USAs olles otsustan, et tahan igaks juhuks ka sinna kandideerida, peaksin ma seal kohapeal tegema need SATd, aga ma kardan nii väga feilida ja kujutage ette, kui kuradima piinlik mul saab olema, kui mina feilin need nõmedad IQ-testi-laadsed küsimused, aga sajad tuhanded ameeriklased saavad läbi. Teatud mõttes tekib küsimus, et kas ma saan need üldse kuidagi feilida, kui on ameeriklasi (ja mitte vähe), kes neid ei feili? This is a question most perplexing. Samas kas mitte Maria ei teinud ka SATsid? Hmm...täna on juba hilja, aga ma pean homme helistama Mariale ja küsima, kuidas need olid ja mida küsiti jne, sest ilma nendeta ei saa 100% ühtegi USA ülikooli kandideerida. Sellistel hetkedel on mul kahju, et ma ei ela Hiina RAHVAvabariigis, mis on ainus riik maailmas, kus SATsid ei saa teha, sest rahva poolt valitud kommunistlik vabariik ei ole just suur americanofiil (kahtlen, kas selline sõna üldse eksisteerib).
Olgu...enne ma oma applicationit ei saa nagunii ära saata, kui mul on IELTSi tulemused käes ja mingisugune referents, aga kes selle kirjutab? Pean paluma Küllikit, aga ta juba ühe korra hämas ära. Peaksin siis vist George paluma, eriti kuna tema andis mulle ajalugu. Hmm...ma arvan, et seda oleks hea teha näost-näkku ja sobivaim aeg oleks ilmselt siis, kui lähme Külliki kinki ära viima. Eks näis. Blaaaaaaah....tahaks lihtsalt endal pea otsast vinguda! Nii palju asju on veel teha, kuigi ma olen juba NIIIII FAKING PALJU TEINUD, seal hulgas sooritanud headele tulemustele lõpueksamid, lõpetanud enam-vähem ilusti gümnaasiumi, talunud Helsingi ülikooli ajunussi, otsinud tööd, tegelenud Ameerika reisiga, sooritanud IELTSi testi ja veel ja veel ja veel. Mul on selline tunne, et ma muud ei teegi, kui õpin ja õpin ja otsin tööd ja otsin kooli ja õpin veel ja töötan veel ja otsin kooli ja otsin tööd ja otsin reise ja otsin ja otsin ja otsin. Mul on terve elu aega tegeleda otsimisega (taaskord vihje arheoloogiale). MIKS MA PEAN JUBA NÜÜD ALUSTAMA? Jumal halasta. Issand, anna mulle armu. Allah! Jehoova! Buddha! Jahve! Krišna! Zeus! Ra! Odin! Mozart! Indiana Jones! Robin Hood! Ma ei saa enam millestki aru. Kell on 02:08 ja ma vaevlen ka täna unepuuduse käes ja mu ema ütles, et asi on arvatavasti selles, et ma mõtlen liiga palju ja olen sisemiselt suures stressis.
Hmm...aga ka midagi naljakat siis. Kandideerisin ka Jesus Colledge'sse (Cambridge University), sest with a name like Jesus you can't go wrong (Madonna boyfriendiks võib isegi saada ja issand, kui haige, mul jõudis alles nüüd kohale, miks tema suhe selle modelli Jesusiga (loe: Hesus) oli vale, sest Madonna on sama, kes Neitsi Maarja ehk siis Jeesuse ema. Jesus Christ, that's so wrong! Väike Oidipuse kompleks, if I may say so myself).
No olgu. Aitab sellest vingumisest üheks õhtuks. Ärge minu pärast liiga palju muretsege, ma olen lihtsalt väsinud ja natuke näljane ja seega natuke grumpy.
Ilusaid unenägusid,
kallid fännid (khihihi)
Olgu...enne ma oma applicationit ei saa nagunii ära saata, kui mul on IELTSi tulemused käes ja mingisugune referents, aga kes selle kirjutab? Pean paluma Küllikit, aga ta juba ühe korra hämas ära. Peaksin siis vist George paluma, eriti kuna tema andis mulle ajalugu. Hmm...ma arvan, et seda oleks hea teha näost-näkku ja sobivaim aeg oleks ilmselt siis, kui lähme Külliki kinki ära viima. Eks näis. Blaaaaaaah....tahaks lihtsalt endal pea otsast vinguda! Nii palju asju on veel teha, kuigi ma olen juba NIIIII FAKING PALJU TEINUD, seal hulgas sooritanud headele tulemustele lõpueksamid, lõpetanud enam-vähem ilusti gümnaasiumi, talunud Helsingi ülikooli ajunussi, otsinud tööd, tegelenud Ameerika reisiga, sooritanud IELTSi testi ja veel ja veel ja veel. Mul on selline tunne, et ma muud ei teegi, kui õpin ja õpin ja otsin tööd ja otsin kooli ja õpin veel ja töötan veel ja otsin kooli ja otsin tööd ja otsin reise ja otsin ja otsin ja otsin. Mul on terve elu aega tegeleda otsimisega (taaskord vihje arheoloogiale). MIKS MA PEAN JUBA NÜÜD ALUSTAMA? Jumal halasta. Issand, anna mulle armu. Allah! Jehoova! Buddha! Jahve! Krišna! Zeus! Ra! Odin! Mozart! Indiana Jones! Robin Hood! Ma ei saa enam millestki aru. Kell on 02:08 ja ma vaevlen ka täna unepuuduse käes ja mu ema ütles, et asi on arvatavasti selles, et ma mõtlen liiga palju ja olen sisemiselt suures stressis.
Hmm...aga ka midagi naljakat siis. Kandideerisin ka Jesus Colledge'sse (Cambridge University), sest with a name like Jesus you can't go wrong (Madonna boyfriendiks võib isegi saada ja issand, kui haige, mul jõudis alles nüüd kohale, miks tema suhe selle modelli Jesusiga (loe: Hesus) oli vale, sest Madonna on sama, kes Neitsi Maarja ehk siis Jeesuse ema. Jesus Christ, that's so wrong! Väike Oidipuse kompleks, if I may say so myself).
No olgu. Aitab sellest vingumisest üheks õhtuks. Ärge minu pärast liiga palju muretsege, ma olen lihtsalt väsinud ja natuke näljane ja seega natuke grumpy.
Ilusaid unenägusid,
kallid fännid (khihihi)
No comments:
Post a Comment