Ma meeldin alati poistele, kellel pole miljon aastat või üldse kunagi olnud tüdrukut. Kahjuks pole ma saanud nendega ise käima hakata ühel või teisel põhjusel. Natuke aega pärast seda, kui mina neile meeldin ja neile korvi annan, leiavad nad lõpuks mingi(d) tüdruku(d) (tihti pikaaegse girlfriendi). Mis värk SELLEGA on? Miks mina mingi ALGUSPUNKT olen? Miks pean mina aitama poistel leida "see õige tüdruk"? Reaalselt. Miks ei võiks mina kordki elus leida õige poisi? Ma ei viitsi enam olla ei pedemagnet ega meeleheitel poiste abistaja. Tahan ise kedagi. Ma olen ära teeninud armastuse. Kindlasti olen.
