Laupäev, 26.detsember

Lasen piltidel enda eest rääkida.

Asjaosalised: mina, Anna, Andra, Stefani, Anton, Silja, Mari, Karolin, Karin, Moonika ja Iie-Mall.
Käisime: Choco, Hell Hunt, Levist Väljas.

Reede, 25.detsember

Lasen piltidel enda eest rääkida.

Osa võtsid: mina, Anna, Silja, Andra, Anton, Stefani, Stefani sõbrannad.
Käisime: St.Patrick ja Kartulibaar

Kuhu ma end jälle joonud olen?

Kolmapäev, 23.detsember

Tegin silmad lahti ja mulle vahtis kapi otsast vastu äratuskell. MIDA? See on küll kunagi minu poolt ostetud, aga mu ema kasutab seda ja see pole minu toas väga ammu olnud. See oli kerge üllatus. Suurem üllatus oli see, et kell näitas 15.30. MIDA? Pea valutas ja kõht oli tühi, aga samas süda oli paha. Roomasin voodist välja ja otsisin oma telefoni üles. Ka see kell näitas 15.30. Fuck my life. Aga pole hullu, vaba päev. Mis juhtus eelmine õhtu? Oota..oota..viimane koht, kus ma käisin oli..ei..ei...VÄLISMINISTEERIUM. Üritasin helistada Andrale, kes ei võtnud vastu ja Anna oli laibanäitusel (Bodies Revealed), mistõttu ta ei saanud minuga rääkida. Aga ma lihtsalt pidin kellelegi kurtma. Niisiis ma helistasin Erkkile. Rääkisin talle oma hommikust ja oma viimastest mälestustest ja sellest, et mu huuled on megavalusad, punased ja paistes (mis värk sellega oli???). Peale selle nägin lihtsalt ÕUDNE välja..olin läinud meigiga magama. Ja ma teen seda ainult mingi paar korda aastas. Ehk siis ma olin ikka väga wasted eelmine öö. Igatahes. Räägin siis ka teile nii palju, kui ma mäletan. Lähme siis tagasi teisipäeva.


Teisipäev, 22.detsember

Kooli jõudsin 9.57. Kell 10 pidi algama inglise keele suuline eksam. Olin üliülinärvis. George jäi hiljaks ja mingi jama oli. Mina sisenesin klassiruumi alles kell 11. Sain ülihaige teema "Some people say that you don't have to know or help your neighbours". Ma pidin sellest 2 minutit rääkima ja ütlema, kas see väide on tõsi, miks on ja miks mitte. No, sain hakkama. Siis tuli mingi dialoog. Ma sain küsimuste esitamisega hästi hakkama, aga ma ei jätnud mitte ühte ainsat asja meelde, mida George mulle vastas ja tänu sellele oleksin peaaegu räigelt punkte kaotanud. Aga sain 19 kahekümnest. Jess. Kokku sain proovieksamil 91 punkti 100st, mis oli kolme klassi peale vist parim skoor. Äss. Igatahes. Peale seda pidin minema Jõuluturule kedagi asendama, olin seal 2,5 tundi. Algse plaani järgi pidin ma pärast eksamit minema koju, magama edasi ja siis käima pesus. Eeldati, et ma lähen kohe pärast Jõuluturgu oma päris tööle edasi. Hui. Sain paar tundi, et kodus käia, võtta riided ja pesus käia. Niiii hea oli käia tulikuuma dušši all, sest passisin just kolm tundi õues, nii et mul oli sitaks külm. Siis läksin tööle. Avastasin, et Moosi perekonnanimi polegi Moos. Aga kõik tööl teavad tänu minule, et ta perekonnanimi on Moos. Feil.

No, olin seal ja mingi kell tuli Andra ja tulid ka Madli ja Krista!!! Kuna tegin see päev nii palju tööd (rolling eyes), siis sain veits varem ära..mingi üksteist äkki? Krista andis mulle 5 minutit, et Levikasse jõuda, aga ma tahtsin Chocost läbi astuda. Istusime õues ja tsättisime kui ühtäkki ilmus välja mingi purjus mees, kes tahtis, et teda teenindatakse. Liina-Mai üritas teda delikaatselt persse saata, aga see ei õnnestunud tal väga. Selle mehe sõpsid tulid ka sinna ja ta rääkis, et temast paremal pool olev mees on Kapost, vasakpoolne Mupost ja et ta ise on linnavalitsusest. Sinna see maksumaksa raha lähebki, jaa. See mees küsis ka, et kellega ta magama peab, et kohvi saada. Taun. No..siis me Andraga läksime Levvarisse. Istusime Krista ja Madliga ja jõime siidrit. Joosep tuli ka sinna ja tõi mu kampsuni ära (see, mille tema sünnipäeval tema poole jätsin..saatuslik-Levika-treppidest-alla-kukkumise-õhtu, mäletate?) Siis ostsime nelja peale pudeli šampust. Sellele järgnes teine pudel kolme peale (nimelt läks Andra koju). Siis tulid ka Erkki, Karin ja Liina-Mai (nad käisid Nokus ja jätsid ilmselget Joosep 2 sinna). Nemad said meilt inspiratsiooni ja võtsid ka šampuse. Ma jõin seda ka. Üldse jõin täitsa normaalselt palju :D Ma rääkisin Liina-Maiga miljon aastat enesekindlusest ja välimusest ja buliimiast ja sellest, et tal ei tohiks olla komplekse ja et ta on ilus tüdruk ja et kõik on OK ja blabla. Päris huvitav oli, kahju ainult, et ma ei mäleta enamus meie vestlusest. Siis sai kell 3 ja meid visati välja. Kutsusime takso ja mind visati EBSi pargi juures maha, kuna Andra ja mu klassivennad kutsusid mu peole. Passisin õues külma käes ja üritasin Andrat kätte saada, aga tulutult. Ma pole kindel, aga mulle tundub, et ma saatsin peo pikalt ja otsustasin takso kutsuda. Millegi pärast see mul ei õnnestunud.

Järgmine hetk olin ma kusagil sees, mingis majas. See oli pime ja ümberringi olid hallid kivist seinad ja põrandad ja kõik olid kivist..või nii mäletan mina. Seal oli kaks turvameest, kellega ma tsättisin ja keda ma üritasin veenda selles, et ma pole üldse purjus. Nad ütlesid mulle, et ma olen välisministeeriumis. VÄLISMINISTEEEEEERIUMIS!?!?!?!?!?!! Seepeale mina vastasin: "Ma tean, ma olen siin lapsena oma emaga käinud". Ma niiiii loodan, et ma ei öelnud oma ema nime. See oleks väga piinlik lugu küll. Mingi hetk sain ma Andra kätte ja ta ütles, et pidu on läbi ja et kõik lähevad koju. Mina mõtlesin samuti teha. Turvamehed kutsusid mulle takso, panid mu selle peale ja ma tulin koju. Rohkem ei mäleta. Mul pole kusjuures vähimatki aimu, miks ma välisministeeriumisse sattusin. Mul on ähmane mälestus, et üks turvamees kutsus mu sisse sooja. Aga ma ei mäleta, kas see oli nagu kutse või kas ta leidis mu väljast lume seest või midagi. Ma loodan igatahes, et midagi halba ei juhtunud, sest hommikul olid mu huuled punased ja valusad ja paistes..ma kas AMELESIN nende turvameestega või võtsin neilt suhu. Ma loodan, et mitte kumbagi ja et see huuleasi tuli lihtsalt külmast. Aga kuradi naljakas oli ikka kolmapäeval Erkkiga sellest telefonis rääkida. Sain teda enne tööd natuke lõbustada. Kusjuures, järgmine päev olin rahul, et pole midagi ära kaotanud..eemm..kuni ma avastasin, et kaotasin mitte ühe vaid lausa KAKS paari kindaid. Mul olid all roosad leopardimustrilised kindad ja peal mu lillad käpikud..mul on ainult vasaku käe omad alles. Fuck my life. Rauno küsis selle peale, mis käeline ma olen. Parema..mhh..fakt, et mu parema käe kindad on kadunud ja et mu huuled olid paistes. Mis võis küll sel ööl juhtuda? Hmm :D:D:D

Peaks Välisministeeriumisse helistama ja küsima, kas nad on kindaid leidnud. Aga ma ei julge. Veits piinlik, kui nii võib öelda. Ja ma arvan, et nii VÕIB öelda. Aga õnneks mu ema kinkis mulle jõuludeks (järgmine päev) kaks paari kirsipunaseid nahkkindaid. Problem solved. Aga selle kõne võiks sellegi poolest ära teha.

Tahan veel öelda üht.
Jumal kaitseb joodikuid!

From America with love,
Radža

Narkomaan

All head and no neck :D

Praznik

Esiteks mainiks paari asja ja siis läheks peo juurde. Neljapäeval olin tööl ja tegin dieedile lõpu. Pidasin vastu kolm päeva, feil. Aga ma ise ei ütleks, et ma andsin alla. Ma suutsin "kiusatustele" vastu panna, aga mu pea oli poolteist päeva valutanud, ma ei jäänud ükski öö magama (tavalise 2-3 tunni asemel vähkresin voodis 5-6 tundi) ja mul oli selline tunne nagu keegi suruks mu aju kokku. Näljatunde elasin ma üle, mulle isegi meeldib see, kuna kuigi ma ei tunne end siis alati saledamana, tunnen ma, et kellelgi pole õigust mu keha kritiseerida, sest ma olen niigi nälgas. Ma ei tea, kas te saate mu loogikast aru, aga igatahes..ma murdusin tööl nii, et ma jõin õhtul ära pool tassi kohvi piimaga. Ja pärast seda oli niii hea olla! Õhtu lõpus, kui kliendid olid lahkunud, sõin mõned lavaširullid, ananassi, natuke tuunikalasalatit ja paar lihapalli. Kõht sai kiiresti täis ja korraga oli parem olla, aga öösel oli ikka raske magada ja pea valutas. Järgmine hommik oli palju parem olla. Kusjuures, kui ma dieedil olin (isegi ainult need 3 päeva) mõtlesin ma ainult süsivesikutest, põhiliselt pizzast ja küpsisetordist. Järgmisel hommikul aga ajas isegi mõte süsivesikutest mul südame pahaks. Ma tahtsin ainult valku. Liha ja muna. Seda ma tegingi. Käisin haiglas oma puudumistõendil ja haiguslehel järgi ja siis läksin kohvikusse hommikust sööma, sest ei leidnud oma ema üles (me läksime erinevate arstide juurde ja siis tema, va tobu, jättis telefoni koju). Jõin kohvi piimaga ja sõin kaks praemuna peekoni, tomati ja värske kurgiga. Imelikul kombel ei tahtnud ma isegi ketšupit. Ja no..nüüd üritan ka üldiselt vältida süsivesikuid ja pahna ja süüa mõistlikes kogustes. Eks näis kui kaua. Ja ja ja Silja and Krista Naarisma are back in town! Silja saatsis mulle eile kirja ja ma tahan teda väga näha. Krista ilmselt jõudis juba reedel ja laupäeval (eile) skandaale korraldada. Huvitav, kas tema helistas mulle eile Chocost? We will never know :O


Reede, 18.detsember

Ärkasin, käisin arsti juures (juba rääkisin sellest). Kodus panin oma toa korda, tõstsin sahtleid ümber ja korrastasin nende sisu, viskasin asju välja jne. Stefani helistas, et üle küsida, kas ma ikka tean, et" sünnipäev on täna, mitte homme" ja jah, ma teadsin. Tuli välja, et Andra ise mõtles, et on laupäeval ja et ta olevat mulle ka öelnud (isegi Anton on veendunud, et ma kutsusin ta laupäevaks Steffi sünnale, mitte reedeks), aga samas mina olen juba nädalaid teadnud, et kaheksateist reede. Anyways. Rääkisin Andraga kingist ja ta palus mul helistada Laurenciusele ja Kirole, et neid ka kutsuda, aga ma ei tohtinud mainida, et tegu on Stefani sünnipäevaga. Niisiis ma helistasin Laurile ja ma rääkisin nagu mingi 14.aastane piff :"Ee..tsauuu, kuule, kas sa peole tahad täna tulla? Ma mõtlesin Kirole ka helistada. Pääskülas, Stefani pool" Moosisin veits ja ta oli nõus, aga ta hääl oli selline nagu ta oleks masendunud ja ÜLDSE ei viitsiks. Hiljem tuli välja, et tal oli lihtsalt tuumapohmell (eelmine õhtu oli jõulupidu - see seletab kõik). Laur lubas ise Kirole helistada ja et õhtul kohtume. Üks asi tehtud. Siis tegin kõhulihaseid ja läksin pesema. Koorisin keha kohvipaksuga ja pärast palsami mahapesemist valasin juuksed musta kohviga üle to give them that goldebrown shine. Föönitasin, valisin riideid pool tundi ja siis tegin silmameiki pool tundi. Suht ilus meik tuli musta laineriga, see kord tegin laineriga natuke ka silma alt. Kahjuks pidin kandma madalaid jalanõusid oma katkise jala pärast ja pean seda ka mõnda aega tegema, bahh. Tegin endale vahepeal kohvi ja tõmbasin ühe sigareti. Jätkasin meikimist. Lõpuks helistas Andra ja küsis, kas ma juba hakkan majast väljuma. Ütlesin, et jah, ma panen kohe saapad jalga. Pakkisin veel viimased asjad ja läksin. Jõudsin linna, läksin panka, et raha välja võtta ja andsin ka ühele Levika joodikule (mitte Jürgen vaid üks bomš, kes käib seal pidevalt õlleraha kerjamas) raha. Ta küsis küll kopikat, aga ma ütlesin, et seda mul pole ja andsin 14 krooni. Ei suutnud Andrat ja Kikut õues ära oodata, sest kuradi külm oli, mistõttu chillisin Westmannis. Need turvamehed kahtlustasid vist, et ma olen varas. Kaardivägi saabus, ostsime šampuse, toonikut, greipi ja suitsu. Kõik vajaliku ühesõnaga. Ootasime Musta Putka ees miljon aastat bussi, saime peale, aga pidime seisma. Intrigeeriv. Rääkisin neile siis, mis tööl juhtus neljapäeval. Lõpuks saime istuma ja siis kirjutasime kaardile (võtsin kodunt ühe ägeda sebradega kaardi, mille sain voodipesupoest tasuta, kuna see tädi, kes seal töötas, oli jõulumeeleolus). Kirjutasime luuletuse ja õnnitluse ja nimed.
Jõudsime Pääskülla. Bussist maha tulles avastasime, et õues on retsilt külm, RETSILT. Suitsu tehes külmetasin oma sõrmed nii ära, et ma pidin neid 10 minutit kinnaste sees mudima enne kui tuim tunne ära läks. Varbad külmusid ka ära. Siis nägime Steffi maja ja see oli tõepoolest rõõmus moment. Võtsime sees üleriided ära, kogusime end paar sekundit ja siis kallistasime Stefanit. Talle väga meeldis kink ja kõik..samas ta oli juba purjus. Minu tuttavatest olid peol veel Märt, Joanna, Tõnis, Roman ja Elina..and that was kind of it. Ja kõik peale Tõnise läksid Polümeri peole natuke pärast meie arrivalit. Nagu igal majapeol, nii ka sellel otsisime endale koha (soovitatavalt teistest eemal) ja ristisime selle VIP Roomiks. Tõime Kikuga köögist martiniklaasid, millest me jõime gin tonicut greibiga. Meie dringid nägid täiega ägedad välja, kuna Steff sai sünnipäevaks vanematelt UV-lambi, mille tõttu meie joogid helendasid sinakasvalgelt. See tekitas geibaari tunde. Reaalikad ja ülejäänud külalised ei jätnud väga sümpaatset muljet, sest nad laiasid köögis ja igal pool ja paaritusid. Lõpuks suhtlesime me enamvähema kõikidega natuke, aga minu põhiliseks vestlustkaaslaseks (enne Laurenciuse tulekut) oli Kiku. Rääkisime dieetidest ja muudest asjadest ja sõime Stefi tehtud kana-kreeka-salatit, mis oli nämma. Andra oli terve õhtu tegevuses oma vanade tuttavatega..in more ways that one ;) Ja ja ja ja ja siis tsättisin telefonis Lauriga ja selgitasin talle, kuidas peole saada. Kiro pidi alles pärast keskkööd tulema ja me ootasime teda väga, sest lootsime esimest korda elus näha purjus Kõva (see on üks ta paljudest hüüdnimedest).
In the meantime..Stefani ja Andra olid ikka väääga purjus, Andra jõi enamus meie ginist ära, aga pole hullu. Mina ei tahtnudki üle pingutada (mul veits parakad pärast eelmist nädalavahetust), jõin vahepeal isegi pärius palju vett, et mitte liiga purju jääda. Kiku lihtsalt ei ole suur alkoholisõber. Laur saabus ja temast sai mu uus vestluskaaslane. Kiku oli megaväss ja tahtis täiega koju minna. Andra jooksis ringi ja tantsis. Stefani embas mind ja Kikut ja rääkis meile, kui väga ta meid armastab. Küsisime, miks Laur nii kaua kainenes (pidi peole enne meid jõudma) ja siis tuli välja, et ta ajas end jälle kiilaks. MUNAPEA, hahaha. Pärast kahtteist saabus kauaoodatud Kõva. Mina, Kiku, Laur ja Kiro hängisime, viskasime nalja..päris tore oli. Kiku tellis mingi 2 tundi taksot, ilma naljata. Vahepeal hakkas Andral väga halb ja tal oli väga piinlik, et ta on nii purjus jne..ja me olime nagu: "Pole hullu, kõik on korras". See on ju täiesti normaalne, keegi ei pane pahaks..ta tegi küll natuke pahandust, aga mitte meile, nii et mul on pohui :D Kiku sai finally takso. Me ei jõudnud isegi Stefile tsau öelda..ta sebis mingit blondi tüüpi köögis, haha. Ja siis me läksime, kolmekesi, prazniku maalt. Viskasime Kiku Mustamäele ära, siis minu Rocca al Maresse ja ma ainult loodan, jumala nimel, et Andra sai ilusti koju. Aga jah..siis ma läksin tuppa, sõin ananassitükke (omas mahlas) maitsestamata jogurtiga ja natuke värsket kurki rasvatu kodujuustuga. Siis pesin hambad ja näo (küürisin miljon aastat meiki maha) ning läksin tuttu. Kell oli neli läbi midagi.

Laupäeval (eile) ei teinud midagi, ainult koristasin kodus. Õhtul helistati mulle neljalt numbrilt, aga võtsin vaid Stefi kõne vastu. Ma ei olnud linnas ja nii hilja ei olnud ka kavatsust minna. Kui Maria poleks oma telefoni päev varem mingi tüübi juurde jätnud, oleksin ma isegi läinud eile välja, aga ma ei saanud Mariat kätte ja blabla. Ja täna? Täna lähen vaatan natuke jõulukinke, pean ilmselgelt krediitkaardiga maksma, sest ma olen rahatu. Koristan veits ning sean end vaimselt homseks inglise keele proovieksamiks valmis. Shit.

Alati teie,
Lacucaradža

Don't want to talk, all I hear is noise

Ema ja Henrik on Tartus arsti juures, tulevad vist täna õhtul. Heidy sai hommikul kuidagi ise üles, aga mingi näidendi pärast pidi ta täna koolis 15 minutit varem olema. Minul oli rahakoti vahel ainult viiesajane, mida ma väga talle ei tahtnud anda. Kutsusin takso. Mul oli kavas minna üle tee Rkioski ja raha väiksemaks vahetada. Kohe kui astusin majauksest välja sain šoki, sest õues on ikka PÄRIS külm (aga ma olen 4 päeva toas kükitanud, ei tea midagi, mis mujal maailmas toimub). Teiseks avastasin, et kuradi valus on kõndida. Enne kui sain taksosse istuda libisesin korraks ja siis jalg valutas järgmised pool tundi. Rkioskis ei olnud vahetusraha. FML. Sõitsin siis Heidyga Mustamäele ja viisin ta kooli, siis tulin tagasi. Õigemini läksin Prisma, sest homseid dieeditoite mul polnud. Kõndisinn tagasi. Kuradi raske. Ja samas..pean 4 tunni pärast tööl olema. Ei mina mõista, mida Mademoiselle mõtles. Ma tõesti tõesti tõesti loodan, et ei vigasta oma jalga permanentely tänu sellele. Loodan, et kõik sujub ja olen kellegi toredaga tööl ja et ei lange kriitika ohvriks. Tõesti ei viitsi. Lähen nüüd teen nendale lõuna-ja õhtusöögid valmis. Lõunaks on aurutatud lillakapsas või spinat (pole veel otsustanud), üks tomat ja üks apelsin või õun (taaskord pean otsusele jõudma). Õhtuks teen tööle kaasa salati, mis koosneb jääsalatist, kahest keedetud munast ja kalkunufileesingist (pluss tšut tšut oliivõli ja sidrunimahla). Bahh.

Adios for now,
Ra-ra-rasputin

Kokku võttes

Need on mu uued Vagabondi saapad (need, millega Levika treppidest alla kukkusin), ainult, et minul on tumesinised mitte mustad.

Kuulan hetkel Arctic Monkeys'i ja mõtlen oma õhtusöögi peale, mida kohe sööma hakkan ehk siis kalkunisink maitsestamata jogurtiga. Ja kusjuures, mul on uus silmarõõm. Kutsume teda L'iks, sest Andra ja Kiku kutsuvad teda Lõuaks. Hahaha. Aga L kõlab paremini. Otsisin ta täna facebookis ja orkis üles, aga ma ei julge sõbraks lisada. Hihihi. Igatahes, jah. Ega mul rohkem midagi põnevat polegi kirjutada, lugege eelmisi kirjeid (lõpetasin nädalavahetuse loo ja kavatsen ka varsti lõpetada oma elektri tagasisaamise loo ja võimalik, et ka Maria sünnipäeva loo). Kahjuks pean tunnistama, et alkohol on mu mälu täiesti persse keeranud. Kui ma joon, siis ma ei mäleta midagi. Nagu..blank. Paar katkendit. Ja järgmisel päeval ma üldjuhul mäletan midagigi, aga kuu aega hiljem...blank. Sellepärast ma peangi siia võimalikult palju kirjutama, et ma ära ei unustaks.

Head lugemist!

You've finally redeemed yourself in my eyes.

Ooh la la

horoscope.com paneb vahel ikka nii täppi, et see tõepoolest hirmutab mind..või on asi minus? ilmselgelt olen veits saiiikooouuu. ;D

Mars in your house of karma and past lives could make you accident-prone, so make sure you protect yourself physically, emotionally, and spiritually.

HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA

ja veel:

Everything you do should work, as long as you do it right. Doing it right means keeping perspective and balance. Now all you have to do is keep on keeping on and you'll get there.

Ma kujutan ette, et see käib dieedi kohta, mida ma hetkel pean. Ma olen sellel Haigadieedil alias 13 päeva dieedil. Täna on teine päev. Ma olen kaks kilo kergem kui kaks päeva tagasi. Eks näis, palju ma homme hommikul kaalun. Pean täna veel õhtust sööma. 50 grammi kalkunisinki ja 1,5 dl maitsestamata jogurtit. Jeee!

Kusjuures, sellega seoses. Eile enne uinumist mõtlesin AINULT toidule. Seriously. Ja ma nägin unes ka niii palju toitu. Ei mäleta kõiki detaile, aga Andra küpsetas mulle unes meekoogi. See nägi niiiiiiiii hea välja ja lõhnas hästi. Ma isegi mõtlesin korraks või kaheks, et murran dieedi, sest ma armastan niiiiiiiii väga meekooki. Nämm. Aga siis ma rikkusin selle ära, tegin ta pudruks nagu Anna vanasti RaMis kõik oma koogid ära rikkus. Sest Annale ei meeldi närimine :D

Nimekiri asjadest, mida mul on kavas süüa kui dieet läbi saab:

*pitsa - ma tahan süüa suuri pitsaviile käega nagu New Yorgis ja seal peal peab olema vapšee palju juustu
*küpsisetort - teen oma maailmaparimat küpsisetorti, aga ma ei tea, mida peale panna, sest ma tahaks tegelikult teha maasika-šokolaadi, aga pean vist leppima banaani-šokolaadiga
*röstsaia või ja maasikamoosiga
*pelmeene hapukoorega
*meekooki
*hakkkotletti juustuga, ahjukartuli ja sooja või külma kastmega
*röstsaia või, maksapasteedi ja tomati/värskekurgi/felixi piknikukurgiga
*kohvi PIIMAGA
*palju palju palju palju teed
*hiina toitu
*Caesari salatit
*Spaghetti Bolognese
*mingisugune koorepasta (näiteks Contro Vento neljajuustu penned, yummy)

Issand. Nii naljakas, see on juba nagu see Anna nimekiri. Nii nunnu. Great minds think alike.

Gallina menja

Ei oskagi kohe alustada kusagilt. Mainiks siis natuke midagi nädalavahetuse kohta.

Reede, 11.detsember

Käisin koolis, suht mõttetu päev oli, kui välja arvata vene keele kontrolltöö. Ja juhtus väike ime. Nimelt sain vene keele hindeks 5. VENE KEELES! Samas ained, kus mul peaks olema viied, tulevad neljad. Näiteks eesti keel. Väga piinlik. Võimalik, et ka kirjandus ja mis kõige piinlikum - ajalugu. Kas ma suudan elada üle selle, et ajaloo perioodi hinne on 4? Ma ei mäleta, mis tunne see on, kui ajalugu on alla viie. Peaks e-koolist läbi põikama. Pärast. Aga senikaua. Viimased tunnid olid bioloogiad ja selle asemel, et surra nagu igal reedel viimastes tundides, läksime me klassiga Solarisse vaatama Bodies Revealed showd. See oli päris võigas. Samas Eileen võrdles inimese närvisüsteemi patsijuustuga (see suitsujuustust tehtud punupats, mida Rimis müüakse) ja ütles inimese viilutatud jala kohta, et selle kõrvale sobiksid kartulid. Aga tõesti, inimkarbonaad ajas küll mul südame pahaks. See, et organid olid välja võetud ja inimesed auklikud ja meeste nokud nii väikesed ei häirinud mind karvavõrdki. Aga mõned inimesed olid pealast jalatallani ära lõigutud, et me näeksime kõki inimese kihte. Enne näitust oli mul kõht tühi, pärast enam mitte nii väga..aga ikka ostsin Jänksi piparkoogikohukekse (niiiiii hea) ja mingi kahtlase kolmnurkvõileiva, mille sõin tööle kõndides ära.

Ütleme nii, et reedene tööpäev algas täitsa hästi, aga üks hetk Härra leidis, et ma pole piisavalt kompetentne ning ta saatis mu karistuseks teise kohvikusse. Enamik ütleks, et see pole eriline karitsus, aga lihtsalt see, et mulle öeldake, et you're not good enough..it kind of hurts. No, seal oli ka ainult paar tundi ja siis lubati juba töölt lahkuda. Pisarad tulid silma, sest tundsin, et mulle üritatakse öelda, et ma olen kasutu ja ebavajalik. Ma tean, et seda ma pole. Kindlasti mitte. Aga mulle ei meeldi, kui mulle isegi hetkeemotsioonidest lähtudes üritatakse vihjata, et ma olen. No, siis läksin tagasi Josesse ja sõin oma makaronisalati ära ja siis läksin Chocosse, kus sain Mariaga kokku. Istusime, jõime hõõgveini ja õlut ja tsättisime. Vahepeal käisin inimestele suitsu ostmas. Maria sõber Mikk (haha, nii mina kui Andra küsisime Mikuga esmakohtumisel Maria käest, kas Mikk on gei, avvi..no ta pole seda, aga naljakas, et see oli meie esimene küsimus) tuli ka sinna. Ta jõi kakaod ja siis me tegime suitsu ja Sandra vend Sven rääkis, kui väga ta tahab Smurfi türa imeda ja et "Raija teab, millest ma räägin"...eeem, ei. Ma saan aru, et ma olen lühike, aga see ei tähendab, et ma imen pidevalt väikeste siniste meeste munni :D No..siis ütlesin Meelisele ja inimestele, et ma lähen korraks Maria ja Mikuga Levikasse ja siis Meelis oli nagu: "Jaaa, korraks Levikasse. Kas te kuulsite? Tema läheb KORRAKS Levikasse. SEDA tahaks näha". Hahahaha. No igatahes. Olime veits aega Levikas, sinna tulid ka Kiku ja Andra ja me jõime ja tsättisime. Ja Maria pidi minukale ööseks tulema, aga siis ta läks hoopis Kristiines maha ja ma sõitsin taksoga koju.


Laupäev, 12.detsember

Ärkasin kell 9.20, aga pidin alles kell 11.30 olema tööl. No algselt ei pidanudki olema tööl, aga nüüd siis pidin ja jõuluturul. Ilmselgelt olen laadatööline. Aga seal on tore ja teatud mõttes rahulik. Käisin pesus ja föönitasin juukseid ja koolutasin tukka. Riideid valisin mingi tund aega vähemalt. Ema oli hommikul heas tujus tänu jumalale. Ütles ka et: "Kuule, ma olen sind juba viies outfitis näinud!", mille peale ma vastasin: "Aga ükski neist pole see, mis ma õhtul kavatsen kanda." Nimelt oli õhtul kauaoodatud Joosepi sünnipäev. Peo jaoks valisin kõrge värvliga mustad püksid, millel on ees ja taga laiad valged triibud (eest näeb välja nagu mul oleksid valged kapripüksid jalad ja tagant nagu oleksid valged lühikesed püksid), läikiv üleni hõbedane lühikeste varrukatega triiksärgi moodi asi ja selle peale H&M'i ilus õhuke must kampsik, millel on ägedad kergelt puhvis õlad. Kunagi pean neist asjadest pilti tegema, et te aru saaks. Jõuluturule panin muidu selga roosa Pierre Cavallo kampsuni, mille jätsin küll samal õhtul Joosepi poole koos oma Donald Ducki'i alkokotiga. Eniveis. Laadatöö sujus hästi. Algas kell 12.00 ja ära sain mingi 20.30. Ragne tuli aitas mul putka sulgeda. Siis läksime Chocosse, kus ma vahetasin riided ära ja kohendasin oma meiki 10 minutit (vetsust väljudes nägin sellegipoolest välja täpselt samasugune nagu sinna sisenedes - tüüpiline mina). Leidsime Joosepile ka kaardi (temale väga hingelähedase inimese pilt), mille taha kirjutasime Tsarskii Tsar ehk siis Tsaaride Tsaar? ja lisaks kõikide töötajate nimed, kaasa arvatud Helena Pant. Nalja oi kui palju.

Läksime siis Ragnega poodi, enne muidugi hüppasime Josest läbi ja võtsime ühed roosad kindad talle sealt. Rimist lahkusime with a bucketload of boose..kaks veini, kaks A le Coq Specialit, pudel Cointreaud, Kelluke ja miniatuurne Vana Tallinn. Külastasime ka Viru tänava lilleputkasid, kust ostsime ilmatu pika punase roosi. Siis võtsime suuna Kalamaja poole. Teel jõime väikse Vanaka ära (õigemini mina jõin enamus). Rääkisime juttu ja fun oli. Jõudsime Jossu maja ette, tema korterist kostis lõbusat estraadilaulu ja keegi ei lasknud meid sisse. Hüüdsime "Joosep, Joooooosep!" ja helistasime. Lõpuks ta vastas telefonile ja tuli tegi meile ukse lahti. Koridoris oli silt "Koridoris suitsetamise eest trahv 50 kr). Kui Madli veel seal majas elas, oli trahv 500 kr. Rasked ajad, rasked ajad. Pidu oli päris tore. Ütleme nii, et kainet inimest seal korteris naljalt ei leidnud. Keegi pakkus välja, et Joosep võiks end alasti võtta ja me pidasime väikse referendumi maha ehk siis "Kes tahab, et Joosep võtaks end alasti, tõstku käsi" ja enamus inimesed tõstsid lausa mõlemad käed. Vahepeal läksime neljakesi teise tuppa ühte kingitust mekkima. Tegime mantra "Cointreau! Cointreau! Conitrea!" ja jõime ringis igaüks lonksu Cointreaud. Jõime edasi, Madli vürtsitas kõikide kokteile lisaviina või šampusega. Üks hetk lamasime Joosepiga voodis ja rääkisime tõsistel teemadel. Siis tulid tuppa ka Moonika ja Karin ja me laulsime neljakeksi "Gallinna, gallina, gallina menja! Gallina, gallina, gallina menja!"

Keegi leidis, et oleks geniaalne idee minna edasi Levikasse. Mina, Madli, Karin ja Moonika seadsime siis sammud Olevimäe poole. Terve tee laulsime "Gallina, gallina, gallina menja!" Levika ees kohtasin ka Andrat ja Stefanit, keda ma üritasin veenda selles, et Madli on NIIIII PURJUS, kuigi mina olin ilmselt see, kes oli tegelikult NIIII PURJUS. Käisin korraks üleval ja alla tulles kukkusin Levika surmatreppidest (keerdtrepp, mis ühendab alumist korrust ülemise suitsuruumiga) väga rämedalt alla. Kukkusinn kuidagi põlvede peale nii, et jalad olid väljapoole ja väärakalt. Üritasin tõusta, aga see oli tõesti valus. Üritasin uuesti ja hakkasin nutma, sest mu jalg oli tõepoolest ikka VÄGA valus. Keegi ei aidanud mind. Mõtlesin, et olen tugev ja üritan uuesti. Lõpuks tuli üks tüüp ja pakkus abi. Mina olin juba Levika klientide ja töötajate peale nende abivalmiduse puudumise tõttu nii pahane, et ma keeldusin abist. Olen nii uhke. See tüüp siiski aitas mu püsti ja ma kuidagi hüppasin ja lonkasin Levikast välja, ise oigasin valust ja meik voolas. Suutsin kuidagi Arvidile tsau öelda. Ma pidin vist välja nägema nagu Quasimodo või midagi. Väljas üritasin helistada Andrale, Stefanile ja vist ka Moonikale, aga sellel õhtul ei olnud Levist Väljas tõepoolest levi. Ma piinlesin valudes, nutsin ja oigasin. Ma suutsin vaevu rääkida, mistõttu ma ei suutnud helistada ise taksosse ega kiirabisse ega midagi. Ma ei teadnud enam, kelle poole pöörduda, niisiis helistasin abi saamiseks Antonile, sest ma teadsin, et ta on tööl. Ta võttis vastu ja siis ma lihtsalt nutsin telefonitorusse. Meie vetslus oli umbes selline:

Raija nutab telefonitorusse.

Anton: "Raija, mis juhtus?"

Raija: "Ma..jdsddef...ifdaoi...üäää, üääää..."

Anton: "Raija, kus sa oled?"

Raija: "Üää...üäää...Levika ees...kddbgjknh.."

Anton: "Tahad ma tulen sinna?"

Raija: "Ei..knsdfksjf...pole vaja...üäää"

Anton: "Ei, Raija, ma tulen sinna.."

Raija: "Pole vaja..jkdhkjbckj"

Anton: "Mis sul juhtus?"

Raija: "dhjkasd...ma...jdbkjs...kukkusin...jjdb...ja mu jalg...nkjfk...see on nii valus...üäää..ja ma ei saa kedagi kätte...üää"

Anton: "Ma tulen sinna, oota seal"

Raija: "Ei, sa ei...jkdbkdjcbd...pea tulema..üäää"

Anton: "Ei, ma tulen sinna. Oota seal."

Raija: "Üäää...okei"

Kõndisin natuke eemale ühtedele kivitreppidele. Anton tuli sinna ja andis mulle oma mantli alla, et ma ei külmetaks. Avv. Ja siis ta kutsus mulle takso ja andis taksojuhile raha ja käskis mind traumapunkti viia. Siis ta läks ise Levikasse, otsis Andra üles ja rääkis talle, mis juhtus.

Sõitsin siis traumapunkti, vahepeal helistasid Anton ja Andra ja palusid, et ma helistaks kui olen arsti juures käinud. Traumapunktis tuli mulle vastu G4S turvamees, kes pani mu EMO ratastooli istuma ja sõidutas mind arsti juurde. Siis läksime röntgenisse. Siis me istusime turvamehega ja rääkisime juttu. Täiega lõbus oli. Ta oli mingi 22, selline kunagi metaltüüp, kes käis ka kunagi Levikas. Mainisin muidugi iga kahe sekundi tagant kui häbi mul on ja siis ta ütles: "Pole hullu, nagunii me kunagi enam ei kohtu". Täiega tsättisime. Siis üritasin taksot kutsuda, aga keegi ei võtnud vastu, Turvamees käskis siis tädidel kutsuda. Turvamees viis mu siis õue, EMO ukse nurga taha ja pakkus suitsu. See oli päris huvitav vaatepilt. Laialivoolanud ripsmetuššiga platvormides tüdruk EMO ratastoolis ja tema kõrval seisev noor G4S turvamees, kes teevad ööpimeduses suitsu. Turvamees saatis mu takso peale ja ma läksin koju. Sõin natuke. Järgmine hommik oli jalg voodist tõustes nii valus, et ma esimesed 15 minutit lihtsalt nutsin paaniliselt. Chill. Siiamaani istun kodus (praegu on kolmapäev) ehk siis ma pole 4 päeva majast väljas käinud. Ma ei tea, kui külm õues on. Eks ma homme saan teada, sest ma pean homme tööle minema. Tahaks kooli ka minna, aga ma kardan, et ma ei saa hakkama. Mu jalg on ikka teataval määral valus. Mu uued Vagabondi platvorm-saapad ilmselgelt ei olnud väga hea investeering, sest ma sain neid ainult 2 korda kanda ja nüüd pean ootama vähemalt paar kuud enne kui kõrgeid jalanõusid jälle kannan. Oh well, c'est la vie.

From Russia with love,

Rai-Rai (mu ema kutsub mind viimasel ajal nii)