Ma ei saa aru, miks ma ei saa magada. Lihtsalt ei maga. Vaatan Blackadderit ja kuulan telefonist muusikat, aga ei midagi. Tõusen püsti, kuulan muusikat, tantsin, et end väsitada, aga ei midagi. Ma ei tea, kas enam on mõtet üritada magada, arvestades, et kell saab kohe 6...pean homme igast asju tegema. Bkjbfkzfnöz.
No...mis siis vahepeal?
Pühapäeval lõin end üles, kandsin üht ema kleiti ja oma uusi kontssaapaid/kingi. Käisime Andraga Varblasel stand-upi vaatamas. Täiega lahe oli. Kahju, et ma varem pole seal käinud. Rohkem nad väljas showsid ei tee, aga need kolivad Privesse sisse. Loodetavasti ei ole seal piletit vaja. Samas why do I care, I'm leaving anyway.
Teisipäeval (eile) käisin Anna ja Mariaga kinos, õigemini Artises (kus käisime kõik esimest korda) ja me vaatasime filmi nimega "Into the Void". See oli väga värviline ja vali (loe: palju karjumist ja röökimist ja oigamist) ja pornograafiline. Puudus vähe, et intsest oleks mängus olnud. Tegelikult oli tegu täitsa huvitava (loe: positiivselt omanäolise) filmiga, aga see oli lihtsalt liiga kuradima pikk. Minu ja Maria arvates igatahes. Annale meeldis vist kõik. Filmi juhtmõte oli tegelikult väga hea - näidata hinge rändamist ja tutvustada üht reinkarnatsiooni vormi. Võibolla oli nii diibi mõtte edastamiseks natuke liiga palju seksi, ei, mitte seksi vaid KEPPIMIST, rämedat nikkumist. Samas pornofraagiat ei olnud liiga palju arvestades, et režissöör on prantslane. Could have been worse, much worse. Aga minu jaoks oli põhiline siiski see, et see venis liiga, selline tunne oli nagu ma oleks pool päeva seal kinosaalis veetnud ja vahepeal tuli mulle uni peale ja kusjuures ma polnud ainus, sest üks mees Anna kõrval haigutas pidevalt väga demonstratiivselt. Lisaks filmi pikkusele (2 h 24 min) oli häirivaks faktoriks see, et me polnud pilves. Ma usun, et maailmas on väga palju inimesi, kes seda filmi lausa jumaldavad. Neid inimesi kutsutakse narkomaanideks. :)
Haha, No, igatahes. Lähen 89.ndale katsele magama jääda. Wish me luck. Oh, no, you can't, 'cause you're all bloody sleeping right now! You fucking snoozers :D:D Okei, okei.
Ilusat hommiku jätku, kallikesed!
Teie Vingu-Raija
No...mis siis vahepeal?
Pühapäeval lõin end üles, kandsin üht ema kleiti ja oma uusi kontssaapaid/kingi. Käisime Andraga Varblasel stand-upi vaatamas. Täiega lahe oli. Kahju, et ma varem pole seal käinud. Rohkem nad väljas showsid ei tee, aga need kolivad Privesse sisse. Loodetavasti ei ole seal piletit vaja. Samas why do I care, I'm leaving anyway.
Teisipäeval (eile) käisin Anna ja Mariaga kinos, õigemini Artises (kus käisime kõik esimest korda) ja me vaatasime filmi nimega "Into the Void". See oli väga värviline ja vali (loe: palju karjumist ja röökimist ja oigamist) ja pornograafiline. Puudus vähe, et intsest oleks mängus olnud. Tegelikult oli tegu täitsa huvitava (loe: positiivselt omanäolise) filmiga, aga see oli lihtsalt liiga kuradima pikk. Minu ja Maria arvates igatahes. Annale meeldis vist kõik. Filmi juhtmõte oli tegelikult väga hea - näidata hinge rändamist ja tutvustada üht reinkarnatsiooni vormi. Võibolla oli nii diibi mõtte edastamiseks natuke liiga palju seksi, ei, mitte seksi vaid KEPPIMIST, rämedat nikkumist. Samas pornofraagiat ei olnud liiga palju arvestades, et režissöör on prantslane. Could have been worse, much worse. Aga minu jaoks oli põhiline siiski see, et see venis liiga, selline tunne oli nagu ma oleks pool päeva seal kinosaalis veetnud ja vahepeal tuli mulle uni peale ja kusjuures ma polnud ainus, sest üks mees Anna kõrval haigutas pidevalt väga demonstratiivselt. Lisaks filmi pikkusele (2 h 24 min) oli häirivaks faktoriks see, et me polnud pilves. Ma usun, et maailmas on väga palju inimesi, kes seda filmi lausa jumaldavad. Neid inimesi kutsutakse narkomaanideks. :)
Haha, No, igatahes. Lähen 89.ndale katsele magama jääda. Wish me luck. Oh, no, you can't, 'cause you're all bloody sleeping right now! You fucking snoozers :D:D Okei, okei.
Ilusat hommiku jätku, kallikesed!
Teie Vingu-Raija
No comments:
Post a Comment