aitab.
Miks on Anna haavad nõnda sügavad? Kas parem Paul keres kui Georg otsas? Nii palju küsimusi, liiga palju arukust, et neile vastata. Mainin veel kiiresti ära, et Russel Brandi stand-up video "Doing Life" on suht lõbus. Tal on megaümber püksid jalas ja rind paiastab pluusi vahelt ja kauboisaapad jalas ja uuh, ta on lihtsalt nii äge ja kuum.
Noo, mõni mees ajab meganärvi. Ja ema ka. Ja Henrik tuli mulle täna kallale, sest võtsin ta mikrofoni ära, et ema saaks üle 4 aasta kasvõi ühe öö magada ilma, et Henrik kõrvaltoas karjuks:"Fuck that horse!!!" Mari teab, millest ma räägin. Jaaaa..ema solvus mu peale, sest ma ütlesin, et see ei ole normaalne, et me teeme talle kõige lihtsamaid asju ette-taha ära (don't get this the wrong way). A no..kas TÕESTI on nii raske telekapulti kasutada? Seal on see suur punane nupp, millega saab sisse-välja lülitada ja isegi numbrid on ette antud! Ma ei leia, et kolme nupu vajutamine oleks 54-aastasele inimesele liiga suur katsumus. Kui teda just käte füüsiline puudumine ei vaeva. Ja mu ema see ju ei vaeva..füüsiliselt. Ta käed võivad küll valutada, aga ma kahtlustan, et selles on süüdi igasuguste mineraalide puudus, alustades kaltsiumist. Oi, aga ta joob ju klaas piima IGAL REEDEL, nii et ILMSELGELT ei ole asi selles. Peale selle pidin ma täna poole tunni jooksul valmistama talle värsket apelsinimahla, majoneesi-sinepi-singi-juustu-jääsalati-tomati kuivikuid, saatma kellegi poest piima tooma et ta saaks küpsiseid süüa ja siis valmistama veel salatit (sõi ühe ampsu). Ja muidugi pidin veel nõusid pesema ja Henrikuga kaklema.
Aga see kõik on chill. Vaadake, mu ema tegi mulle juba aastaid tagasi selgeks, et lapsi saadakse selleks, et ei peaks teenijaid palkama. Pealegi, Eestis on raske leida mehhiko immigrante, jaa? Oma lapsed vajavad ainult peavarju ja veits süüa vahel (mina olen seda rohkem saanud kui vahel, judging by the looks of it). Aga iseenesest on see täiesti geniaalne plaan, kuigi kahtlen kas Euroopa Liidu inimõiguste seadused peavad seda heaks tooniks. Mulle see väga ei meeldi. Võttes šnitti ühest narkovastasest reklaamist (vene keele valemivihikust): drug ≠ друг leian mina, et дети ≠ дешевая работа (lapsed ei võrdu odav töö). Aga tegelt..mis ma siin virisen? Vähemalt ma ei pea kell 5 hommikul ärkama, et Nike'i tosse kokku liimida ja seda sama lõbusat tegevust jätkama siis oma 12 tundi vähemalt. Isn't life just grand?
Praeguseks kõik.
Sayonara and sincerely yours,
Mr. Mercury.
Monday, December 29, 2008
Sunday, December 28, 2008
Who wants to sleep in the city that never wakes up?
Mul ei tulnud eile und (asi oli vist selles, et mu kael valutas nagu muthafuck). Ja siis ma mõtlesin igasuguste asjade peale ning jõudsin taaskord järeldusele, et ei mõista peaaegu-narkomaane. Real drug addicts are already goners. AGA on nii palju neid, kelle kohta ei ütleks narkomaan. Nad tarvitavad vaid aeg-ajalt. Hallooo, aeg-ajaline funimine peaks tähendama 3-4 korda aastas, mitte 3-4 korda nädalas. No palun. Ma ei tea, mis nende motiivid on või mida nad sellega saavutada tahavad. Kas tuju tõstmiseks (alkohol ajab ja asja ära?) või selleks, et pääseda reaalsusest ja näha müstilisi asju ja olla mingis veelgi müstilisemas paigas, kui seda meie maailm niigi on. Kuidas seda lihtsamalt seletada? Võibolla maailm, kus elame, pole nii müstiline. Aga see, kuidas me siin elame, on. Arvestades faktiga, et me oleme osa issanda loomaaiast, peaksid meil olema samad vajadused nagu teistel elukatel. Ehk siis meie elu eesmärk peaks olema suureks kasvamine (suguküpseks saamine..bahh, rõve väljend), seejärel palju järglasi sigitama, hoolitsema selle eest, et ka neil oleks võimalus suureks kasvada ja järglasi saada ning siis peaksime..surema. Kõlab lihtsalt ja loogiliselt, eksole? Me ei peaks leiutama telefone ega autosid, veel vähem internetti. Me ei peaks omavahel vahetama puudest ja muudest asjadest valmistatud värvilisi paberilipakaid, mida kaunistavad surnud inimesed. Me ei peaks kandma plastmasskiududest valmistatud kampsuneid ja jooma mingit gaasilist musta löga, mis sisaldab aineid, mida ühel normaalsel inimesel on võimatu hääldada. Ilmselgelt elame me täiesti maagiliselt, aga me ei suuda seda ise näha. Et asi veelgi veidramaks muuta, tarbime looduslikke või tehislikke tooteid, et saaksime seigelda koos Peeter Paani või sarimõrstukatega paar tundi ja teha veelgi müstilisemaid asju, kui me niigi iga päev teeme. Ärge saage minust valesti aru, ma pole täiesti anti-drug (aeg-ajalt on tore!), aga ma lihtsalt ei mõista nende liiga tihedat tarbimist. Inimesed, kes seda teevad käituvad nagu kõige viimasemad taunid ja see ajab meganärvi. Alles hiljuti oli paar sellist kokkupuudet.
HAHAHA. Nii haige, et ma mingi..tõsistel teemadel arutan. Kes oleks arvanud, et mina. Aga aga aga aga..kas mul on midagi lõbusat ka kirjutada? Eem..japp. Ei tule kohe meelde. Mm..
Levikas ajab ka meganärvi see, et seal pole enam üldse lõbus. Kaput, nada. Mis toiumub? Miks? Bürokraatia, I tell you. Hmm. Tahaks jõulupeo videot näha, jaa. Tahaks selle siia üles panna, aga hui õnnestubki.
Midagi positiivset? Nägin Maarjat üleeile? Woohoo. Käisime Mustamäel nii-öelda peol. Jõin 0,5 liitrise pudeli Kiiu Torni. Sitt oli. Wild Africa on nii palju parem, et sure ära. Või noh, surma küll ei tahaks saada, aga see on lihtsalt kuradi hea. Ja suht kiiresti hakkab pähe *wink*.
Kusjuures, kunagi ma pean end kokku võtma ja jälle mingitets pidudest kirjutama. Kardan, et Andra hakkab mind muidu vihkama. Muidu pole midagi head siin lugeda :D
HAHAHA. Nii haige, et ma mingi..tõsistel teemadel arutan. Kes oleks arvanud, et mina. Aga aga aga aga..kas mul on midagi lõbusat ka kirjutada? Eem..japp. Ei tule kohe meelde. Mm..
Levikas ajab ka meganärvi see, et seal pole enam üldse lõbus. Kaput, nada. Mis toiumub? Miks? Bürokraatia, I tell you. Hmm. Tahaks jõulupeo videot näha, jaa. Tahaks selle siia üles panna, aga hui õnnestubki.
Midagi positiivset? Nägin Maarjat üleeile? Woohoo. Käisime Mustamäel nii-öelda peol. Jõin 0,5 liitrise pudeli Kiiu Torni. Sitt oli. Wild Africa on nii palju parem, et sure ära. Või noh, surma küll ei tahaks saada, aga see on lihtsalt kuradi hea. Ja suht kiiresti hakkab pähe *wink*.
Kusjuures, kunagi ma pean end kokku võtma ja jälle mingitets pidudest kirjutama. Kardan, et Andra hakkab mind muidu vihkama. Muidu pole midagi head siin lugeda :D
Wednesday, December 24, 2008
Holy shit
Mul on kopp ees. Niiiii ees, et tahaks maha lasta ennast. Ma ei tea, kas asi on jõuludes või faktis, et ma teen ikka kõike valesti ja et jaanuar tuleb põrgulik. On vaja tohutult palju koolimaterjali läbi vaadata, ümber kirjutada ja selgeks õppida. Lisaks veel majanduse uurimistöö. Ma feilin rämedalt. Ausalt.
Ja jõulud. Oh neid jõule. Alustame siis sellest, et ..Soovin teile kõikidele kõige kaunimaid ja paremaid jõule!!! Teil pole mingit mõtet mulle vastu soovida, sest kaunid nad pole (где lumi?) ja parimad kohe kindlasti mitte. Ma pole siiamaani aru saanud, et kui keegi näiteks küsib mult, mis on mu lemmikpüha või päev aastas, siis mu tavaline vastus on minu sünnipäev ja jõulud. Aga miks ma nii vastan, kui ma TEAN, et mu sünnipäev on mingi nii-ja-naa või mõttetu ja jõulud on A-L-A-T-I katastroof. Alates lapsepõlvest. Päris (mitte Paris Hilton) jõuluvana olemasolus hakkasin kahtlema a la siis, kui mu onu Matti üritas Soomes vanaema juures joulupukkit mängida. Ma sain küll laheda legobeachhouse asja, aga jõuluvana oli nii läbinähtav kui võib olla. Võimalik, et asi on selles, et onu Matti on puudega nagu enamus mu soome sugulasi. Aga noh, tal on tõsiselt mingisugune haigus (sellele vaatamata on paraolümpial ja võistlustel võitnud palju suusamedaleid/karrikaid). Väike sarnasus Matti Nükäneniga, per say? Igatahes. Tagasi jõulude juurde. Need on alati olnud halvad. For as long as I can remember.
Kui Rootsis olime, siis isa peksis mu ema läbi, põhjustades püsiva vigastuse (üks mu ema rangluudest on teisest märgatavalt eespool).
Sarnane asi juhtus, kui olime Ålandi (Oland) saarel kusagil Soome ja Rootsi vahel, kui ma ei eksi. Isa hakkas jälle jooma ja laamendama. Mina ja mu vennad peitsime end erinevate voodite alla. Ma mäletan karjumist ja nuttu. Ja mul oli hirm. Ma ei mäleta kõike nii täpselt, aga ma arvan, et te käis meid otsimas, et meid ka läbi peksta. Ainus hea asi nendel jõuludel olid lillad pingviini tuutud (jäätis), mida meil oli metsikutes kogustes sügavkülmas.
Eestis veedetud jõule isaga ma vaevalt et mäletan. Kas neid oli üldse?
Mhh. Jaa..ja pärast tema surma on mu ema nii ära keeranud. Ta joob nii palju. Ja ei hoolitse üldse oma tervise eest. Ja ta on jõuludel alati purjus. See aasta oli selles suhtes erand. Oh..ma ei tea. Nii uskumatu, kui palju HALBU mälestusi mul on seoses jõuludega. Samas..see on üks asi, mida ma ootan terve aasta. Jõulud on mingil imelikul kombel nii mu emale kui minule tähtsad. It makes no sense though.
Hah, see aasta sain ma kinke. Sain läpaka. Kahjuks on see liiga suur kaasaskandmiseks, aga ma pole nagunii eriline läpaka-kaasas-tassija. Ema tõi veel Madeiralt riideid ja Christian Dior'i lõhnade komplekti (5 erinevat). Heidy sai palju kalleid riideid, mida kannavad inglise aadlipreilid. Cute.
Mhh. Avastasin täna taaskord, et olen enda peale pahane. Mulle ei meeldi, et olen selline realist. Tahaksin uskuda rohkem ebareaalsetesse asjadesse. Tahaksin vahel olla pilvedes. Ilma, et oleksin pilves. For real. Ma ei tea. Võibolla, kui oleksin usklik..tunduks maailm talutavam paik ja elamine talutavam tegevus. Siis ma ei kardaks surma nii väga. Ma elan iga päev hirmus, et suren. Aga samas see teadmine ei sunni mind tegema rohkem asju, mida mulle meeldib teha või muuta ennast selliseks nagu ma tahaksin olla. Jah. Ilmselgelt olen laisk. :D
Väike vahepala:
Näiliselt ma võtan viimast
ja säran nagu valge kuld.
Kuigi tegelikult olen vaid alumiinium.
Kui te ainult teaks,
kui palju parem oli pilvede peal.
Täna kirjutan vist esimest korda natuke kurvemal noodil. Aga mul lihtsalt pole tuju. Ma ei tea, mida ma tahan teha. Ma peaksin minema msn'i ja end Edgarile webcamist näitama (mitte mingi perverssus, ta tahab lihtsalt mu nägu näha). Ma lubasin talle eile. Ja et panen päkapikumütsi pähe. Aga mul pole lihtsalt tuju. Ma..loodan, et ta andestab mulle, kui teen seda näiteks homme enne tööle minekut. Mulle tõesti ei meeldi lubadusi murda, aga inimesena on mul see õigus siiski olemas. Ja..ma ei tea. Mõtlen, kas möngida Poirot' möngu või vaadata filmi või üldse "Velvet Goldmine'i" . Ma pole seda kunagi näinud, aga olen aastaid tahtnud. Või sellest ajast, kui ma pede-Lauriga tuttavaks sain. Ta kiitis seda. Olles siuke Placebo armastaja nagu ta on, ütles ta, et see on tema lemmikfilm. Ja näitlejad tunduvad ka suht head (loe:kuumad). Jonathan Rhys Meyers, Christian Bale ja Ewan McGregor. Brian Molko ka muidugi <3
Mõned pildid siis:
Andra, tšeki niudeid!
Jesus Christ(ian) Superstar
Ja jõulud. Oh neid jõule. Alustame siis sellest, et ..Soovin teile kõikidele kõige kaunimaid ja paremaid jõule!!! Teil pole mingit mõtet mulle vastu soovida, sest kaunid nad pole (где lumi?) ja parimad kohe kindlasti mitte. Ma pole siiamaani aru saanud, et kui keegi näiteks küsib mult, mis on mu lemmikpüha või päev aastas, siis mu tavaline vastus on minu sünnipäev ja jõulud. Aga miks ma nii vastan, kui ma TEAN, et mu sünnipäev on mingi nii-ja-naa või mõttetu ja jõulud on A-L-A-T-I katastroof. Alates lapsepõlvest. Päris (mitte Paris Hilton) jõuluvana olemasolus hakkasin kahtlema a la siis, kui mu onu Matti üritas Soomes vanaema juures joulupukkit mängida. Ma sain küll laheda legobeachhouse asja, aga jõuluvana oli nii läbinähtav kui võib olla. Võimalik, et asi on selles, et onu Matti on puudega nagu enamus mu soome sugulasi. Aga noh, tal on tõsiselt mingisugune haigus (sellele vaatamata on paraolümpial ja võistlustel võitnud palju suusamedaleid/karrikaid). Väike sarnasus Matti Nükäneniga, per say? Igatahes. Tagasi jõulude juurde. Need on alati olnud halvad. For as long as I can remember.
Kui Rootsis olime, siis isa peksis mu ema läbi, põhjustades püsiva vigastuse (üks mu ema rangluudest on teisest märgatavalt eespool).
Sarnane asi juhtus, kui olime Ålandi (Oland) saarel kusagil Soome ja Rootsi vahel, kui ma ei eksi. Isa hakkas jälle jooma ja laamendama. Mina ja mu vennad peitsime end erinevate voodite alla. Ma mäletan karjumist ja nuttu. Ja mul oli hirm. Ma ei mäleta kõike nii täpselt, aga ma arvan, et te käis meid otsimas, et meid ka läbi peksta. Ainus hea asi nendel jõuludel olid lillad pingviini tuutud (jäätis), mida meil oli metsikutes kogustes sügavkülmas.
Eestis veedetud jõule isaga ma vaevalt et mäletan. Kas neid oli üldse?
Mhh. Jaa..ja pärast tema surma on mu ema nii ära keeranud. Ta joob nii palju. Ja ei hoolitse üldse oma tervise eest. Ja ta on jõuludel alati purjus. See aasta oli selles suhtes erand. Oh..ma ei tea. Nii uskumatu, kui palju HALBU mälestusi mul on seoses jõuludega. Samas..see on üks asi, mida ma ootan terve aasta. Jõulud on mingil imelikul kombel nii mu emale kui minule tähtsad. It makes no sense though.
Hah, see aasta sain ma kinke. Sain läpaka. Kahjuks on see liiga suur kaasaskandmiseks, aga ma pole nagunii eriline läpaka-kaasas-tassija. Ema tõi veel Madeiralt riideid ja Christian Dior'i lõhnade komplekti (5 erinevat). Heidy sai palju kalleid riideid, mida kannavad inglise aadlipreilid. Cute.
Mhh. Avastasin täna taaskord, et olen enda peale pahane. Mulle ei meeldi, et olen selline realist. Tahaksin uskuda rohkem ebareaalsetesse asjadesse. Tahaksin vahel olla pilvedes. Ilma, et oleksin pilves. For real. Ma ei tea. Võibolla, kui oleksin usklik..tunduks maailm talutavam paik ja elamine talutavam tegevus. Siis ma ei kardaks surma nii väga. Ma elan iga päev hirmus, et suren. Aga samas see teadmine ei sunni mind tegema rohkem asju, mida mulle meeldib teha või muuta ennast selliseks nagu ma tahaksin olla. Jah. Ilmselgelt olen laisk. :D
Väike vahepala:
Teistele tundun noor,
aga tegelikult olen vana.
Olen peaaegu, et juba surnud.
Oma mured ammu ära kurtnud.
aga tegelikult olen vana.
Olen peaaegu, et juba surnud.
Oma mured ammu ära kurtnud.
Kas teate, mis tunne on olla hull?
Või elada teadmisega, et homme võid olla juba muld?
Või elada teadmisega, et homme võid olla juba muld?
Näiliselt ma võtan viimast
ja säran nagu valge kuld.
Kuigi tegelikult olen vaid alumiinium.
Kui te ainult teaks,
kui palju parem oli pilvede peal.
Täna kirjutan vist esimest korda natuke kurvemal noodil. Aga mul lihtsalt pole tuju. Ma ei tea, mida ma tahan teha. Ma peaksin minema msn'i ja end Edgarile webcamist näitama (mitte mingi perverssus, ta tahab lihtsalt mu nägu näha). Ma lubasin talle eile. Ja et panen päkapikumütsi pähe. Aga mul pole lihtsalt tuju. Ma..loodan, et ta andestab mulle, kui teen seda näiteks homme enne tööle minekut. Mulle tõesti ei meeldi lubadusi murda, aga inimesena on mul see õigus siiski olemas. Ja..ma ei tea. Mõtlen, kas möngida Poirot' möngu või vaadata filmi või üldse "Velvet Goldmine'i" . Ma pole seda kunagi näinud, aga olen aastaid tahtnud. Või sellest ajast, kui ma pede-Lauriga tuttavaks sain. Ta kiitis seda. Olles siuke Placebo armastaja nagu ta on, ütles ta, et see on tema lemmikfilm. Ja näitlejad tunduvad ka suht head (loe:kuumad). Jonathan Rhys Meyers, Christian Bale ja Ewan McGregor. Brian Molko ka muidugi <3
Mõned pildid siis:
Andra, tšeki niudeid!
Jesus Christ(ian) Superstar
Thursday, July 31, 2008
Renessanss, šokolaad ja ekspressod
Tšaudo!
Oo lummav suvi on käes, ma pole kuude viisi midagi kirjutanud ja Andra on juba väga pahane mu peale. Eks ma ise olen ka natukene, aga aega pole ja arvutid on kogu aeg teiste käsutuses. Raimo läks LÕPPUDE LÕPUKS jälle tööle, mistõttu ma leidsin tšut-tšut aega. Oh seda lusti!
Niisiis. Ülevaade mu hetkeolukorrast:
Nimi: Raija
Hüüdnimed: Raija (ei ole nii!), Raits, Raitsik, Radža, Radžaman, Raija-Paija, Raija-Papaia, Tupaia (mingi ahvi ja roti ristsugutis)
Vanus: 17 aastat ja 11 kuud
Elukoht: Vabaõhumuuseumi tee midagi (mulle meeldib purjus peaga vale maja juurde minna ja suvaliste inimeste korterinumbreid vajutada)
Amet: Tavatööline Chocolaterie Pierre'i nimelises kohvikus, kunagi saab minust barista (maakeeli kohvimeister)
Now the facts are straight, võime arutada kuumadel hetketeemadel nagu näiteks see, et täna (nüüd siis juba eile) toimusid mul tööl filmivõtted ja ma nägin Mirtel Pohlat in the flesh :O:O
Peale selle küsitakse meilt pidevalt ekspressosid, mille tõttu hakkan tasapisi kahtlustama, et uus kohv on turule tulnud. Huvitav, kas tegemist on espressoga, mida valmistatakse express-kiirusel? Võimalik..aga samas, liiga paljud asjad on. Võimalikud, see tähendab.
Ja oo mu armas Toscana päike lummab mind iga päev ja üha enam. Tegemist on šokolaaditrühvliga, millel on nugatitäidis. Maitselt sarnaneb see Aladdini südamega. Hahahaha, kust inimesed selliseid nimesid välja mõtlevad? Miks ei võiks lihtsalt olla "komm pähklikreemi täidisega" või midagi sellist? Asjad aetakse mõttetult keeruliseks. Samas jälestan ma iga päevaga aina enam umbkeelseid saksa, hispaania ja jaapani turiste. Vähemalt jaapanlased on vaimustuses KÕIGEST..sõna otseses mõttes. Peaasi, et nad saavad šokolaadi, mis ei ole shit. Sest just selliseid asju nad meilt küsivad. "Chocolaate. Iz thiis shiiit? Noo shiit. I not noo wõrd but no shit, okay?"..jeeaa *rolling eyes*. Tegelikult nad tahtsid teada, kas see kook on magus või mitte.
Aga oma tööst räägin ma niigi palju iga päev, iga tund, iga vaba sekund. Ma vabandan veelkord oma sõprade ees. Ja Sannu, su munnu on tõesti nunnu! haha
Okei. Tähtsamatel teemadel. Varsti peab jälle kooli minema pdlsaddhfbvjsdbkasdb, palun ei.
Ometi. Jaaaaa..ometi. Ja ometi mõned inimesed IKKA ei võta õppust (Tallinna-Tartuvaheline armastuse mängimine ei lõpe vist eal. Unless I put a stop to it! Aaaga ma arvan, et mul on midagi paremat teha..arvan). Ja mõned inimesed ikka ei suuuda oma käsi teiste asjadest eemale hoida. Ma räägin hetkel teatud vargakalduvustega isikutest. Tõn tõn tõn tõn... kui see ei lõpe, tuleb It'i nimeline kloun ja oibljää..you woulnd't want to see that, okay? Sanel did and he hasn't been the same since. Võtke õppust. Tõsiselt.
Suvi. Mida veel suvest rääkida? Ütleme nii, et see on olnud mitmekülgne, hariv ja normaalselt joogine. Kuna eelmisel suvel ma jõin mitme aasta eest, siis nüüd pean mõned aastad rahulikumalt vötma. Aga siiski mönuga.
Kui ma vaid VIIIIIITSIKSIN, räägiksin pikemalt näiteks Karli ja Saneli sünnipäevast, nende kinkidest ja sellest, kuidas Andra mind riietega basseini lükkas. Ja kuidas Andra nägi saunas nälgivat Jeesust (loe:Sander). ALASTI. Põrr, selle asja pelk mainimine ajab südame pahaks ja kutsub esile külmavärinad. Tavatingimustes ei häiri mind Jeesuse nime mainimine, aga ei..ei..ei.
Kusjuures. Ma mõtlesin hakata uut raamatut kirjutama. Mul on süžee ja idee ja kõik olemas. Aga pean leidma aega, veel aega ja veeeeeel rohkem aega. Ja natuke viitsimist. Paar tassi kohvi ei teeks ka paha. KUI ma peaksin kunagi hakkama tegelema kirjutamisega professionaalsel tasemel, siis ma sooviksin, et suudaksin olla selline naiskirjanik, kelle teoseid ka mehed loeksid. Mind nii häirib, et meeskirjanikke loevad kõik vanusest, rassist ja SOOST olenemata. Aga häid, tunnustatuid naiskirjanikke (ehk siis neid, keda härrased ka austavad) on vähe. Võibolla J.K.Rowling oma Härri Potteriga, Mary Shelley "Frankenstein" ja Agatha Christie' teosed (mille valdav lugejaskond on naised, sest naisi köidavad mingil teadmata põhjusel kriminaalromaanid rohkem kui mehi. Härradel on vaja actionit, okay?) Et jah..ma tahan kirjutada kõikide jaoks ja loodan, et ühel heal vihmasel sügispäeval saan sellega ka hakkama.
Hmm..äkki peaks "Veel üks martiini palun" ja blogisse üles panema. Täiesti muutmata algversiooni, mis on vigane ja vajaks veits parandamist, aga samas..see on kirjutatud noore Raija poolt, kelle fantaasia on piiritu kui kosmos. Oh, mul meenus, et pean mainima, et selline odav vein (loe:peet) nagu "Kosmos" maisteb nagu äädikas. Ehk siis suht halb investeering, kuigi sa jääd sellest purju. Usu mind. Või kui mind ei usu, siis usus Andy Angelit (tulevikus kuulus piloot/pornostaar, or so he hopes).
Igatahes. Ma üritan nüüd ka mõne laulu või luuletuse kirjutada. Ja võibolla panen oma loo siia üles (see martiiniteema). Ja ja ja ja..seniks, kallid lapsed:
Davai Taiwan! (K)(L)
Oo lummav suvi on käes, ma pole kuude viisi midagi kirjutanud ja Andra on juba väga pahane mu peale. Eks ma ise olen ka natukene, aga aega pole ja arvutid on kogu aeg teiste käsutuses. Raimo läks LÕPPUDE LÕPUKS jälle tööle, mistõttu ma leidsin tšut-tšut aega. Oh seda lusti!
Niisiis. Ülevaade mu hetkeolukorrast:
Nimi: Raija
Hüüdnimed: Raija (ei ole nii!), Raits, Raitsik, Radža, Radžaman, Raija-Paija, Raija-Papaia, Tupaia (mingi ahvi ja roti ristsugutis)
Vanus: 17 aastat ja 11 kuud
Elukoht: Vabaõhumuuseumi tee midagi (mulle meeldib purjus peaga vale maja juurde minna ja suvaliste inimeste korterinumbreid vajutada)
Amet: Tavatööline Chocolaterie Pierre'i nimelises kohvikus, kunagi saab minust barista (maakeeli kohvimeister)
Now the facts are straight, võime arutada kuumadel hetketeemadel nagu näiteks see, et täna (nüüd siis juba eile) toimusid mul tööl filmivõtted ja ma nägin Mirtel Pohlat in the flesh :O:O
Peale selle küsitakse meilt pidevalt ekspressosid, mille tõttu hakkan tasapisi kahtlustama, et uus kohv on turule tulnud. Huvitav, kas tegemist on espressoga, mida valmistatakse express-kiirusel? Võimalik..aga samas, liiga paljud asjad on. Võimalikud, see tähendab.
Ja oo mu armas Toscana päike lummab mind iga päev ja üha enam. Tegemist on šokolaaditrühvliga, millel on nugatitäidis. Maitselt sarnaneb see Aladdini südamega. Hahahaha, kust inimesed selliseid nimesid välja mõtlevad? Miks ei võiks lihtsalt olla "komm pähklikreemi täidisega" või midagi sellist? Asjad aetakse mõttetult keeruliseks. Samas jälestan ma iga päevaga aina enam umbkeelseid saksa, hispaania ja jaapani turiste. Vähemalt jaapanlased on vaimustuses KÕIGEST..sõna otseses mõttes. Peaasi, et nad saavad šokolaadi, mis ei ole shit. Sest just selliseid asju nad meilt küsivad. "Chocolaate. Iz thiis shiiit? Noo shiit. I not noo wõrd but no shit, okay?"..jeeaa *rolling eyes*. Tegelikult nad tahtsid teada, kas see kook on magus või mitte.
Aga oma tööst räägin ma niigi palju iga päev, iga tund, iga vaba sekund. Ma vabandan veelkord oma sõprade ees. Ja Sannu, su munnu on tõesti nunnu! haha
Okei. Tähtsamatel teemadel. Varsti peab jälle kooli minema pdlsaddhfbvjsdbkasdb, palun ei.
Ometi. Jaaaaa..ometi. Ja ometi mõned inimesed IKKA ei võta õppust (Tallinna-Tartuvaheline armastuse mängimine ei lõpe vist eal. Unless I put a stop to it! Aaaga ma arvan, et mul on midagi paremat teha..arvan). Ja mõned inimesed ikka ei suuuda oma käsi teiste asjadest eemale hoida. Ma räägin hetkel teatud vargakalduvustega isikutest. Tõn tõn tõn tõn... kui see ei lõpe, tuleb It'i nimeline kloun ja oibljää..you woulnd't want to see that, okay? Sanel did and he hasn't been the same since. Võtke õppust. Tõsiselt.
Suvi. Mida veel suvest rääkida? Ütleme nii, et see on olnud mitmekülgne, hariv ja normaalselt joogine. Kuna eelmisel suvel ma jõin mitme aasta eest, siis nüüd pean mõned aastad rahulikumalt vötma. Aga siiski mönuga.
Kui ma vaid VIIIIIITSIKSIN, räägiksin pikemalt näiteks Karli ja Saneli sünnipäevast, nende kinkidest ja sellest, kuidas Andra mind riietega basseini lükkas. Ja kuidas Andra nägi saunas nälgivat Jeesust (loe:Sander). ALASTI. Põrr, selle asja pelk mainimine ajab südame pahaks ja kutsub esile külmavärinad. Tavatingimustes ei häiri mind Jeesuse nime mainimine, aga ei..ei..ei.
Kusjuures. Ma mõtlesin hakata uut raamatut kirjutama. Mul on süžee ja idee ja kõik olemas. Aga pean leidma aega, veel aega ja veeeeeel rohkem aega. Ja natuke viitsimist. Paar tassi kohvi ei teeks ka paha. KUI ma peaksin kunagi hakkama tegelema kirjutamisega professionaalsel tasemel, siis ma sooviksin, et suudaksin olla selline naiskirjanik, kelle teoseid ka mehed loeksid. Mind nii häirib, et meeskirjanikke loevad kõik vanusest, rassist ja SOOST olenemata. Aga häid, tunnustatuid naiskirjanikke (ehk siis neid, keda härrased ka austavad) on vähe. Võibolla J.K.Rowling oma Härri Potteriga, Mary Shelley "Frankenstein" ja Agatha Christie' teosed (mille valdav lugejaskond on naised, sest naisi köidavad mingil teadmata põhjusel kriminaalromaanid rohkem kui mehi. Härradel on vaja actionit, okay?) Et jah..ma tahan kirjutada kõikide jaoks ja loodan, et ühel heal vihmasel sügispäeval saan sellega ka hakkama.
Hmm..äkki peaks "Veel üks martiini palun" ja blogisse üles panema. Täiesti muutmata algversiooni, mis on vigane ja vajaks veits parandamist, aga samas..see on kirjutatud noore Raija poolt, kelle fantaasia on piiritu kui kosmos. Oh, mul meenus, et pean mainima, et selline odav vein (loe:peet) nagu "Kosmos" maisteb nagu äädikas. Ehk siis suht halb investeering, kuigi sa jääd sellest purju. Usu mind. Või kui mind ei usu, siis usus Andy Angelit (tulevikus kuulus piloot/pornostaar, or so he hopes).
Igatahes. Ma üritan nüüd ka mõne laulu või luuletuse kirjutada. Ja võibolla panen oma loo siia üles (see martiiniteema). Ja ja ja ja..seniks, kallid lapsed:
Davai Taiwan! (K)(L)
Monday, January 28, 2008
Monday, January 21, 2008
Põdratopis, Andra Turner, Peenis, Radžaman ja Pussyfinger
ehk siis EBSi õpilaste argipäev. Või vähemalt meie seltskonna argipäev, daaa.
Alustame jälle algusest..või kusagilt vahepealt. Noh, ütleme nii, et peale vaheaega pole asjad enam päris samad olnud, sest:
1) Tiina deklareeris, et ta HUI NA suudleb oma sõbrannasid ehk siis ta kujututab ette et on suur peenis kui ta suudleb oma sõbrannasid. Meie (loe:minu) loogika ajas ta nutma kahjuks. Eriti kuna Andra jagas seda kõigile nagu seal filmis "Anna edasi". Ja EI, see pole aidsi propageeriv film vaid üks tõeline mõtlemapanev draama. Või vähemalt peaks olema *mõtleb*. Jah..me oleme oma väikse Hiiumaa kaaslase suht välja söönud ja ma ei pea silmas, et me sööme temast rohkem. Ei..me oleme lihtsalt õelad bitchid. EBS Mean Girls a.k.a Andra, Kaitel, Raija ja Christina. Tõsiselt. No mercy. Aga väiksekene ei ole seda vist veel taibanud. Mul endal oli vahepeal väga hale ja nii..ma..jah..ma mõtlesin, et okei..lõpetan selle jama ja kaitsen teda. Tegelikult mina olengi suhteliselt mitteagressiivne selles osas. Ja ma suhtlen temaga ikka. Aga..ma distantseerun tasapisi. Ma ei taha näida julm ega õel..aga..me ei kannata teda! Mitte üldse! "Zero, zip, nada!" nagu George ütleks.
Andesta meile, Tiina, sest Jeesus küll andestaks.
2) Vene keele tunnis selgus, et meie naisõpetaja sugu on raske määrata, üks sõna kõlab väga nagu "u cha cha" ja Kaitelil on pussyfinger, mida ta kasutab..you know. Pole vaja rõvedaks ka siin kätte minna eksole, kuna mõni selle lehekülje lugeja on äkki alaealine (*köhh* Andra *köhh*). Samal päeval käisime Andra, Kaiteli ja Christinaga Loodusmuuseumis. Nägime teise ilma saadetud Franzi (mõrvatud jääkaru), viinerivabrikut (see on mingi taim), põtra (ma ei pea silmas soomlast) ja uppuvat parti. Saime teada palju Karl Linné kohta, mida me ei mäleta. Ja koostasime ka plaani, kuidas see põdratopis akna kaudu rotti lasta, et Christina saaks pärast seda..kasutada. Avastasime nimelt, et ta on nekrozoofiil. Pärast läksime Lettubaari (loe:Kompressor) ja sõime ja rääkisime kõiki taga, hoorad nagu me oleme.
3) Kuna ma olen nüüd Radžaman, siis ma kavatsen endale rastad teha. Me joonistasime Andraga karikatuuri, kus mul olid rastad igal pool. Ja ma olin sou veri džamaikaman, et ise ka ei usu. Leiutasime uue asja - the rastabrow! That reminds me to get a patent..don't want any Tinas to steal my ideas.
4) Bioloogia õpetaja luges klassinimekirja ette, et puudujaid märkida. Kui jõudis järg Maarjani, ütles Artur:"Ta on praegu kusagil keldris ja joob tumedat õlut". HAHA. Siis tuli Steni kord ja keegi rääkis, et Sten sai aastavahetusel raketiga näkku. Klass naeris mingi 5 minutit jutti. See oli küll julm, aga kammoooon..kes saab raketiga NÄKKU? On kaks varianti, kas ta lasi selle ise endale näkku (väga Stenilik) või siis keegi ütles:"Think fast!" ja POW. Jah, selle teemaga on päris palju nalja saanud.
Koolis muud polegi, kui üks lust ja pillekaar..senikaua kuni me suudame Tiina maha raputada. Ja neid töid pole ka nii palju vaja..eriti matat. Mati võiks pensionile minna ja siis vanadekodus oma noorpõlvejutte ilmekalt vestelda.
All I have to say is..
Strasvutje, mama, bljät!
Alustame jälle algusest..või kusagilt vahepealt. Noh, ütleme nii, et peale vaheaega pole asjad enam päris samad olnud, sest:
1) Tiina deklareeris, et ta HUI NA suudleb oma sõbrannasid ehk siis ta kujututab ette et on suur peenis kui ta suudleb oma sõbrannasid. Meie (loe:minu) loogika ajas ta nutma kahjuks. Eriti kuna Andra jagas seda kõigile nagu seal filmis "Anna edasi". Ja EI, see pole aidsi propageeriv film vaid üks tõeline mõtlemapanev draama. Või vähemalt peaks olema *mõtleb*. Jah..me oleme oma väikse Hiiumaa kaaslase suht välja söönud ja ma ei pea silmas, et me sööme temast rohkem. Ei..me oleme lihtsalt õelad bitchid. EBS Mean Girls a.k.a Andra, Kaitel, Raija ja Christina. Tõsiselt. No mercy. Aga väiksekene ei ole seda vist veel taibanud. Mul endal oli vahepeal väga hale ja nii..ma..jah..ma mõtlesin, et okei..lõpetan selle jama ja kaitsen teda. Tegelikult mina olengi suhteliselt mitteagressiivne selles osas. Ja ma suhtlen temaga ikka. Aga..ma distantseerun tasapisi. Ma ei taha näida julm ega õel..aga..me ei kannata teda! Mitte üldse! "Zero, zip, nada!" nagu George ütleks.
Andesta meile, Tiina, sest Jeesus küll andestaks.
2) Vene keele tunnis selgus, et meie naisõpetaja sugu on raske määrata, üks sõna kõlab väga nagu "u cha cha" ja Kaitelil on pussyfinger, mida ta kasutab..you know. Pole vaja rõvedaks ka siin kätte minna eksole, kuna mõni selle lehekülje lugeja on äkki alaealine (*köhh* Andra *köhh*). Samal päeval käisime Andra, Kaiteli ja Christinaga Loodusmuuseumis. Nägime teise ilma saadetud Franzi (mõrvatud jääkaru), viinerivabrikut (see on mingi taim), põtra (ma ei pea silmas soomlast) ja uppuvat parti. Saime teada palju Karl Linné kohta, mida me ei mäleta. Ja koostasime ka plaani, kuidas see põdratopis akna kaudu rotti lasta, et Christina saaks pärast seda..kasutada. Avastasime nimelt, et ta on nekrozoofiil. Pärast läksime Lettubaari (loe:Kompressor) ja sõime ja rääkisime kõiki taga, hoorad nagu me oleme.
3) Kuna ma olen nüüd Radžaman, siis ma kavatsen endale rastad teha. Me joonistasime Andraga karikatuuri, kus mul olid rastad igal pool. Ja ma olin sou veri džamaikaman, et ise ka ei usu. Leiutasime uue asja - the rastabrow! That reminds me to get a patent..don't want any Tinas to steal my ideas.
4) Bioloogia õpetaja luges klassinimekirja ette, et puudujaid märkida. Kui jõudis järg Maarjani, ütles Artur:"Ta on praegu kusagil keldris ja joob tumedat õlut". HAHA. Siis tuli Steni kord ja keegi rääkis, et Sten sai aastavahetusel raketiga näkku. Klass naeris mingi 5 minutit jutti. See oli küll julm, aga kammoooon..kes saab raketiga NÄKKU? On kaks varianti, kas ta lasi selle ise endale näkku (väga Stenilik) või siis keegi ütles:"Think fast!" ja POW. Jah, selle teemaga on päris palju nalja saanud.
Koolis muud polegi, kui üks lust ja pillekaar..senikaua kuni me suudame Tiina maha raputada. Ja neid töid pole ka nii palju vaja..eriti matat. Mati võiks pensionile minna ja siis vanadekodus oma noorpõlvejutte ilmekalt vestelda.
All I have to say is..
Strasvutje, mama, bljät!
Ma S Ü D A N Andrat <3
Oled rahul nüüd vääää?
Eniveis.
Alustame algusest ehk siis Lauri sünnipäevast. Ma olin VÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄGA üllatunud, et ta üldse MINU kutsus. Nagu..that came totally out of the bloom. Seriously.
It was a dark and stormy night. Ausalt ka oli. Oli 11.jaanuar. Ma ootasin kodus Andra kõnet, sest pidin linna minema ja laskma tal endale alkot osta ja teema. Kõnet ei tulnud. Üritasin ise helistada mingi 3 korda, aga kogu aeg oli tuut tuut tuut. Üritasin ka teistele numrbitele helistada ja avastasin, et mu kodutelefon on KATKI. Hakkasin siis paaniliselt venna telefoni otsima (minu oma lasti esimesel koolipäeval rotti ju) ja ei leidnud, goddammit. Leidsin lõpuks ema mobla, sain Andra kätte ja ta ütles, et tuleb poole tunni pärast oma isaga mulle autoga järgi. Ma hakkasin peaaegu nutma, sest MINUL ju polnud alkot. Andra ja Stefani olid endale liitrise Gin'i ja kolm pudelit toonikut muretsenud. Okei, maslatsetsin, värvisin kulmud ära ja juba oligi Andra autoga maja ees. Kiirustasin sinna ja nägin Andra suurt kotti :O See sisaldas vaid alkot, toonikut ja kaks pakki jäääääd. Jah, ma ei tee nalja. Niisiis..sõitsime Nõmmele Stefanile järgi. Steff võttis kaasa sidrunit ja greipi. Ma pean tunnistama, et väga veider on selliseid asju peole kaasa võtta, aga you can never be too careful. Better safe than sorry, right? Hahahah..see kõlas nagu mingi kondoomireklaami hüüdlause. Aga ma ei kaldu nüüd enam teemast kõrvale. Igatahes. Saime peole, andsime Laurile raha ja läksime istusime maha. Andra segas meile kokteilid ja Laur küsis kogu aeg: "Miks sa nii kurb oled? Mis viga on?". Jea..mul oli ikka tiaaaara peas, sest mulle meeldib kujutleda, et ma olen printsess (nagu Raki). Oh, jälle kõrvalekalle. Aga aga aga..jõime, tegime endale suitsunurga sinna kuhu ei tohtinud ja leidsime kaks uut sõpra: Akhmed (loe:Sanel) ja Viktor (loe:Karl). Oli lõbus, jõime veel, käisime palju vetsus. Kallistasime ajaviiteks üksteist ja Lauri. Ja siis Laur ei lubanud Andral talle põsemusi teha, sest ta VÄITIS, et tal on uus girlfriend kellele see väga ei meeldiks. Meie terve õhtu otsisime seda neidu, aga ei leidnud, tead. Suspicious...niisiis. Pralletasime edasi, kuni mul tuli vajadus ropsida. Läksin vetsu, Andra ja Karl tulid järgi täitsa lõpuni..ehk sisi tualettruumi sisse minuga. Mina siis ropsisin ja nemad laulsid:"Foxtrot..Uniform..Charlie..Kilo"..vahepeal kõlas minu "bõäääaaoo"..ja siis läks edasi "Foxtrot..Uniform..Charlie..Kilo". Täiesti debiilne. Nojah..ma heitsin siis diivanile pikali ja siis KÕIK peololijad (95% ossid) üritasid mind üles ajada..see oli niiii häiriv. Siis tuli Sanel ja he was all like:"Radža, Raadža" ja siis Andra täiendas seda:"Wake up, Radža..wake uuuup, Raaadža"..ma ei mäleta midagi, aga ma tean, et sain 40 minutit magada, jeee. Siis tõusin püsti ja pidu läks täies hoos edasi..või noh..mitte just täies hoos. Mina ja Andra saime niisama massaaži nautida..aga siis mingi tüüp ropsis vedelat sitta põrandale ja me läksime eemale. Vahepeal jõudsid 2 mobiili ja 1 digikas ära kaduda, Andra 9 korda maomahlu ropsida ja Andreas mulle 3 korda oma maailmaväikseimat munni näidata. Ilus. Kõik 356 ossi üritasid Stefanit kabistada ja kui Steff ei andnud kätte, kutsusid teda hooraks, libuks, litsiks ja pipraks. Mina olin ka pipar kuna keeldusin ühe ossiga seksimast. Too bad, so sad. Jea. Vahepeal mõtlesime Steffiga, kas peaksime Kirot(loe:Kõva) tema perse puhul kiitma või kas see häiriks väga ta girlfriendi. Nad olid üldse nii nunnud terve õhtu koos. Igatahes. Laurile ei jõudnudki tsau öelda, Karl oli väga segaduses ja üritas meiega kaasa tulla (ise teadmata mida ta teeb) ja me läksime siis takso peale. Steffi pool Andra ropsis veelkord, siis jõi piima. Mina sõin kõik puuviljad ära ja võtsin sisse 3 erinevat valuvaigistit.
Hommik oli eriti ilus..not. Mu juuksed olid väääääääääääga väärakalt ühelt poolt püsti ja ma tahtsin niii väga käsi pesta, aga kartsin Stefi kasuisa, kuigi ta nimi on Tore. Ma olen kuulnud, et pole ta midagi nii tore kogu aeg. Kõndisime siis peatusesse, tundus, et sinna jõudmine võtab igavesti. Sõitsin Õismäele, nägin Richardi imelikku väikevend Silverit, kes rääkis et Raimo oli teda kunagi mööda Õismäge kaikaga taga ajanud :S Sõin marsi ja läksin koju ja siis oli paradiis.
Muud ei ole ma eriti midagi teinud. 18.jaanuaril passisin kodus, sest kõik panid näkku ja Anna sai Tais kõrvapõletiku. Andra kutsus Reggesse emopeole, aga ma jäin magama ja ilm oli sitt ka nii et jah. Lalala..ja siin ma nüüd olen. Kohe teen ka uue sissekande, kus räägin aktuaalsetest teemadest ja oma armastusest Andra vastu.
See you in a minute!
Eniveis.
Alustame algusest ehk siis Lauri sünnipäevast. Ma olin VÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄGA üllatunud, et ta üldse MINU kutsus. Nagu..that came totally out of the bloom. Seriously.
It was a dark and stormy night. Ausalt ka oli. Oli 11.jaanuar. Ma ootasin kodus Andra kõnet, sest pidin linna minema ja laskma tal endale alkot osta ja teema. Kõnet ei tulnud. Üritasin ise helistada mingi 3 korda, aga kogu aeg oli tuut tuut tuut. Üritasin ka teistele numrbitele helistada ja avastasin, et mu kodutelefon on KATKI. Hakkasin siis paaniliselt venna telefoni otsima (minu oma lasti esimesel koolipäeval rotti ju) ja ei leidnud, goddammit. Leidsin lõpuks ema mobla, sain Andra kätte ja ta ütles, et tuleb poole tunni pärast oma isaga mulle autoga järgi. Ma hakkasin peaaegu nutma, sest MINUL ju polnud alkot. Andra ja Stefani olid endale liitrise Gin'i ja kolm pudelit toonikut muretsenud. Okei, maslatsetsin, värvisin kulmud ära ja juba oligi Andra autoga maja ees. Kiirustasin sinna ja nägin Andra suurt kotti :O See sisaldas vaid alkot, toonikut ja kaks pakki jäääääd. Jah, ma ei tee nalja. Niisiis..sõitsime Nõmmele Stefanile järgi. Steff võttis kaasa sidrunit ja greipi. Ma pean tunnistama, et väga veider on selliseid asju peole kaasa võtta, aga you can never be too careful. Better safe than sorry, right? Hahahah..see kõlas nagu mingi kondoomireklaami hüüdlause. Aga ma ei kaldu nüüd enam teemast kõrvale. Igatahes. Saime peole, andsime Laurile raha ja läksime istusime maha. Andra segas meile kokteilid ja Laur küsis kogu aeg: "Miks sa nii kurb oled? Mis viga on?". Jea..mul oli ikka tiaaaara peas, sest mulle meeldib kujutleda, et ma olen printsess (nagu Raki). Oh, jälle kõrvalekalle. Aga aga aga..jõime, tegime endale suitsunurga sinna kuhu ei tohtinud ja leidsime kaks uut sõpra: Akhmed (loe:Sanel) ja Viktor (loe:Karl). Oli lõbus, jõime veel, käisime palju vetsus. Kallistasime ajaviiteks üksteist ja Lauri. Ja siis Laur ei lubanud Andral talle põsemusi teha, sest ta VÄITIS, et tal on uus girlfriend kellele see väga ei meeldiks. Meie terve õhtu otsisime seda neidu, aga ei leidnud, tead. Suspicious...niisiis. Pralletasime edasi, kuni mul tuli vajadus ropsida. Läksin vetsu, Andra ja Karl tulid järgi täitsa lõpuni..ehk sisi tualettruumi sisse minuga. Mina siis ropsisin ja nemad laulsid:"Foxtrot..Uniform..Charlie..Kilo"..vahepeal kõlas minu "bõäääaaoo"..ja siis läks edasi "Foxtrot..Uniform..Charlie..Kilo". Täiesti debiilne. Nojah..ma heitsin siis diivanile pikali ja siis KÕIK peololijad (95% ossid) üritasid mind üles ajada..see oli niiii häiriv. Siis tuli Sanel ja he was all like:"Radža, Raadža" ja siis Andra täiendas seda:"Wake up, Radža..wake uuuup, Raaadža"..ma ei mäleta midagi, aga ma tean, et sain 40 minutit magada, jeee. Siis tõusin püsti ja pidu läks täies hoos edasi..või noh..mitte just täies hoos. Mina ja Andra saime niisama massaaži nautida..aga siis mingi tüüp ropsis vedelat sitta põrandale ja me läksime eemale. Vahepeal jõudsid 2 mobiili ja 1 digikas ära kaduda, Andra 9 korda maomahlu ropsida ja Andreas mulle 3 korda oma maailmaväikseimat munni näidata. Ilus. Kõik 356 ossi üritasid Stefanit kabistada ja kui Steff ei andnud kätte, kutsusid teda hooraks, libuks, litsiks ja pipraks. Mina olin ka pipar kuna keeldusin ühe ossiga seksimast. Too bad, so sad. Jea. Vahepeal mõtlesime Steffiga, kas peaksime Kirot(loe:Kõva) tema perse puhul kiitma või kas see häiriks väga ta girlfriendi. Nad olid üldse nii nunnud terve õhtu koos. Igatahes. Laurile ei jõudnudki tsau öelda, Karl oli väga segaduses ja üritas meiega kaasa tulla (ise teadmata mida ta teeb) ja me läksime siis takso peale. Steffi pool Andra ropsis veelkord, siis jõi piima. Mina sõin kõik puuviljad ära ja võtsin sisse 3 erinevat valuvaigistit.
Hommik oli eriti ilus..not. Mu juuksed olid väääääääääääga väärakalt ühelt poolt püsti ja ma tahtsin niii väga käsi pesta, aga kartsin Stefi kasuisa, kuigi ta nimi on Tore. Ma olen kuulnud, et pole ta midagi nii tore kogu aeg. Kõndisime siis peatusesse, tundus, et sinna jõudmine võtab igavesti. Sõitsin Õismäele, nägin Richardi imelikku väikevend Silverit, kes rääkis et Raimo oli teda kunagi mööda Õismäge kaikaga taga ajanud :S Sõin marsi ja läksin koju ja siis oli paradiis.
Muud ei ole ma eriti midagi teinud. 18.jaanuaril passisin kodus, sest kõik panid näkku ja Anna sai Tais kõrvapõletiku. Andra kutsus Reggesse emopeole, aga ma jäin magama ja ilm oli sitt ka nii et jah. Lalala..ja siin ma nüüd olen. Kohe teen ka uue sissekande, kus räägin aktuaalsetest teemadest ja oma armastusest Andra vastu.
See you in a minute!
Sunday, January 13, 2008
Põlvepikkused mudilased, gin tonic & pedofiilid
Ehk minu talvevaheaeg.
Alustame algusest, viimasest reedest. Päev algas kooliga, nagu ikka. Ma olin jälle hilinemas ja mul oli palju jõulukinke kaasas. Trollis istusin gooti-Triinu kõrval, kes kuulas Mänsoni ja siis ma olin nagu :"aaaaaaa"..sest ma ise ei saanud minna, kuna piletit polnud. Aga igatahes. Hilinesin matasse ja siis Mati ütles, et me Andraga ei teeks tunnikat, kuna piisavalt aega pole. Okei..passisime. Siis tund lõppes ja me andsime kinke üle. Keegi ei avanud siiski veel. Niisiis..meid sunniti minema ühte ruumi, kus mingid science geeks tegid Jürgen Veberit (loe:trikki). Täitsa huvitav..kahju ainult, et nad pidevalt šovinistlikke märkusi tegid. Kogu aeg rääkisid ainult naistest, nende kaalust ja välimusest..mul oli nagu et "Gaaash..shut up already!!". No igatahes, pärast seda läksime meie Nataša-gängiga Energiasse kohvi jooma ja kinke avama. Ma sain niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju ilusaid asju, et ise ka ei usu. Mingi kindad ja tiaara ja lilla glitter-bägi ja leopardi-mustrilise tassi ja kaelakee ja lauvärvi ja palju palju veel..või noh, see oligi tegelt kõik :D
Samal õhtul läksin Andra, Stefani, Tiina ja Marisega välja. See ei läinud just väga hästi, sest meid oli nii palju alakaid tšikke ja meil polnud täiskasvanust sõpru linnas. Igatahes..seiklesime ringi ja avastasime et Reggae Baar oli mahajäetud. :O ja ja ja ja siis läksime tagasi linna, vahepeal Tiina ja Maris katsusid üksteist ja siis nad läksid Tiina poole. Me mõtlesime, et lähme siis ostame rämedalt rämpstoitu ja triivime siis Andra poole. Kui tulime Westmannist välja, kõndis minust mööda German, who was all like:"Issand Jumal!" ja siis kõndisid mulle vastu ka Anna ja Jan (kes ise väitsid et ei lähe linna..suspicious?). Anna oli maani täis ja nii tema kui Jani garderoob koosnes sel hetkel Germani asjadest. Anna ütles, et mu lilla lauvärv toob lilla mu silmades välja. Me naersime ja siis ta üritas mitu korda ennast parandada, aga ütles IKKA sama lause. No ütlesime siis neile adios ja läksime Andra poole, kus sõime palju palju palju krõpsu ja jõime palju palju palju cocat. Ma avastasin korraga, et mul on ainult 15 minutit aega öömarsale jõuda(ma lubasin emale, et tulen öösel koju) ja just sel hetkel otsustas Andra mulle arvutist pilte näidata. Lõpuks sain riidesse, Andra andis mulle ühe suitsu ja tikutoosi kaasa ja siis ma jooooksin oma kontssaabastega. Jõudsin ilusti vabakale, marsat polnud veel ja siis ta sõitis ja ma jooksin ta poole ja lehvitasin. Korraga ta jäi seisma (ma eeldasin et minu jaoks) ja siis ma aeglustasin sammu natukene ja SIIIS läks valgusfooris tuli taas roheliseks ja ta hakkas liikuma. Ma jooksin marsal järgi, aga no luck (jäin maha). Aga viisakas ja hästikasvatatud neiu, nagu ma olen, näitasin keskmist sõrme ja karjusin:"Türaaaaaaaa!"..inimesed bussipeatuses niisama VAHTISID :D seal oli suht palju rahvast selle kohta et oli 3 hommikul. Niisiis..hakkasin kodu poole kõmpima, tegin selle suitsu ära ja blabla. Kõndisin Merimetsa haiglast ka edasi ja siis väsisin ära, hakkasin hääletama. aga kuna ma pole eriline hääletaja, siis ei olnud ka väga edu. Üks auto sõitis mööda, mingi tüüp pistis pea autost välja ja karjus midagi, mis kõlas väga nagu :"MUNNIIMEJA!" hahahahaha..lõpuks peatasin takso ja maksin talle mingi 13 eeki vähem kui taksomeeter näitas, sest mul oli ainult 39 eeki. Ouvell..jõudsin kell 4:30 koju ja siis läksim magama :)
Mõnus algus vaheajale, kas te ei leia?
Jõulud olid ka enam-vähem. Meil oli(siiamaani on, haha) NULG elutoas. Mu klassiõde Eileen nägi kuidas me perega seda ehtisime, sest ta käis Linda pool(tüdruk vastasmajast ja mu paralleelikas). Linda on vist veits saikou, sest ta kogu aeg vaatab aknast, mis ma teen. That's some creepy shit, man! Jõuludeks sain kõige veidramad asjad maailmas: ühe maali, mis mu emale meeldis ja ühe pusle(pilt on mu ema lemmikkunstniku Gustav Klimti maal)..nii..et jaaa...siin kordub märksõna: minu ema. Ma lootsin mobiili saada, sest ta lubas seda mulle..aga ouvell. Nägin Maarjat ka vahepeal, andsime kingid üle ja siis tegin trenni terve pühade periood.
28.detsembril käisin Maria, Andra, Stefani, Kristjani ja Kaiteliga tšernõõbol child Sandri juures Sakus. Tal on villa. Ma ei tee nalja, ta garaaž on suurem kui ta naabrite majad! Ja ja ja..kõik oli ilus, kuni hetkeni kui ma ropsi panin. Ma olen nüüd avastanud, et mina ja Gin Tonic ei käi vist kokku. Aga Sakus oli jubelõbus, mängisime I NEVER'it ja jõime rämedalt. Hiljem tulid Kiku, Stella ja veel mingi tüdruk juurde. Mina vajusin ära mingi 12 ja 1 vahel. Maria ütles:"Heidame korra pikali, ma panen telefonis äratuse peale, et poole tunni pärast ärkaksime". Te võite kolm korda arvata, KAS ma ärkasin või mitte. Hahaha..magasin hommikuni ja mulle topiti püksi ja rinnahoidjate vahele ja pluusi sisse ja igale poole mingeid plastist bowlingu-kurikaid ja üks jänku, kes naeris:"Hihihihihihiiiiii". Ärkasin hommikul ja siis oli nii et "MIDAAAAAA VITTUUU?", igalt poolt kukkusid mingid asjad välja. Pärast käisin aluspesu väel ringi, proovisin külmkapist kõiki jooke(coca, mahlad jne) ja kõik maitses nagu SITT. siis võtsin valuvaigistit ja oma mp3'e ja läksin tagasi magama. Seda oli raske teha, kuna Sander ja Stella lärmasid. Hommikul sõime röstsaia vedela piimaga (see oli tegelikult ahjujuust) ja jõime maailma KÕIGE HALVEMAT kohvi, mis maitses nagu vesi. Imekombel oli cocal hommikul täitsa coca maitse. Asi oli sellisel juhul vist minus. Sõitsime kõik linna marsaga, me läksime Mariaga minukale, kus tal oli ainult aega mu jõulukink üle anda enne kui ta vanemad talle järgi tulid.
30. detsembri õhtul jõudis mulle kohale, et mul pole paha olla, sest mul on ikka veel kass, vaid sest ma olen HAIGE. Kurk oli valus, mul oli palavik ja külmavärinad. Läksin siiski samal õhtul Annaga kokku saama linnas, et kinke üle anda ja juttu ajada, enne kui Anna Taisse läheb. Anna kinkis mulle brownie'sid ja chocolate-chip-cookies'eid. NIIIII HEAD :) Istusime Annaga Chocolateries, ta tegi mulle välja ja rääkisime juttu. I miss her :(
31.detsembril läksin Maarja ja Marttiga Pärnusse. Rongi peal Martti vihjas, et ma olen ahv ja taun, aga ma võtsin seda kergelt. Jõime siidrit. Pärnus tuli Marko meile vastu ja siis ta sõidutas meid enda poole. Tal on selline kaubik-auto ja me pidime Maarjaga taga istuma. Türa, Marko, õpi sõitma! Me lendasime ühest auto otsast teise ja tagasi. Terve tee. Käisime Rimis alksi ostmas ja siis tõmbasime Marko poole ära. Seal olid ka Konn ja Marr ja Alan ja blabla. Kokkuvõttes päris palju rahvast. Alan jälle ahistas, va pedofiil! Ma ütlesin talle, et ma pole mingi kaisukaru, aga noh..mis teha. Must kill him. :)
Päris huvitav oli. Rita kutsus mingi suvaka venelase sinna, ajas kõik inimesed toast välja, et nad saaksid..paremini tutvust teha. Ja hommikul Rita jooksis toast välja:" Mida vittu? KES see tüüp mu toas on??" Hahaha. Ohjah. Üleüldse. Inimesed Pärnus on nii veidrad. Seriously. :S
2.jaanuaril läksin arsti juurde ja sain antibiootikume.
4.jaanuaril toimus Krissu sünnipäevapidu Koplis, mingis "Leonardi" või "Ealenori" nimelises kohas. Oli tore, kuni Helerin ja Carmen ära läksid..sest siis hakkas jälle vana jama pihta. Lühidalt kokku võttes: Raija on füüsiliselt kohal, aga samas teda pole. Mõistate? See on nii tüüpiline. Tekkis jälle masekas ja ma planeerisin tundide viisi oma lahkumist (mitte enesetappu, vaid peolt koju minemist, lollakad). Ma jõin rämedalt palju, RÄMEDALT palju ja ometi olin meeletult kaine. Asi oli täielikult mu ärasitutud tujus. Tahtsin täiega Krissuga rääkida, sest ta oli ka mingi masekas ja ma tahtsin et ta oleks mulle rääkinud..ma oleksin lihtsalt tahtnud teda kuulata. Hahaha...ma mõtlesin(jah, MÕTLESIN) vahepeal:"Krissu, sind ma armastan..aga need teised ja küik see muu..ei..ei". Hakkasin siis hommikul kell 5 Koplis koju kõndima, kuigi kõndisin vales suunas. Pisarad voolasid mööda mu põski ja ainus, mida ma tahtsin, oli suits. Paar sigaretti, aga..ei. Haha..mingi takso peatus mu ees ja siis ma olin et okidoki. Sain koju ilusti.
Ja ega ma vahepeal rohkem ei teinudki. Jõin kolmel korral: esimesel korral ropsisin, teisel korral olin kogu aeg meeldivalt purjus ja kolmandal olin suhteliselt kaine. Väga veider on ka et esimesel korral jõin kõige vähem ja ühte ja sama jooki. Ikka ropsisin :D A no..mis teha. Andra helistas terve vaheaaeg, ma talle ka vahepeal..aga mu kodutelefon oli katki. UPS. TÕSISELT! ma oleks nii väga tahtnud nendega tsillida..neil oli nii lõbus. ei meeldi. Haha..uus aasta suutis mu juba sellega välja vihastada, et sooduspilet läks krooni võtta kallimaks. Sitapead!
Alustame algusest, viimasest reedest. Päev algas kooliga, nagu ikka. Ma olin jälle hilinemas ja mul oli palju jõulukinke kaasas. Trollis istusin gooti-Triinu kõrval, kes kuulas Mänsoni ja siis ma olin nagu :"aaaaaaa"..sest ma ise ei saanud minna, kuna piletit polnud. Aga igatahes. Hilinesin matasse ja siis Mati ütles, et me Andraga ei teeks tunnikat, kuna piisavalt aega pole. Okei..passisime. Siis tund lõppes ja me andsime kinke üle. Keegi ei avanud siiski veel. Niisiis..meid sunniti minema ühte ruumi, kus mingid science geeks tegid Jürgen Veberit (loe:trikki). Täitsa huvitav..kahju ainult, et nad pidevalt šovinistlikke märkusi tegid. Kogu aeg rääkisid ainult naistest, nende kaalust ja välimusest..mul oli nagu et "Gaaash..shut up already!!". No igatahes, pärast seda läksime meie Nataša-gängiga Energiasse kohvi jooma ja kinke avama. Ma sain niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju ilusaid asju, et ise ka ei usu. Mingi kindad ja tiaara ja lilla glitter-bägi ja leopardi-mustrilise tassi ja kaelakee ja lauvärvi ja palju palju veel..või noh, see oligi tegelt kõik :D
Samal õhtul läksin Andra, Stefani, Tiina ja Marisega välja. See ei läinud just väga hästi, sest meid oli nii palju alakaid tšikke ja meil polnud täiskasvanust sõpru linnas. Igatahes..seiklesime ringi ja avastasime et Reggae Baar oli mahajäetud. :O ja ja ja ja siis läksime tagasi linna, vahepeal Tiina ja Maris katsusid üksteist ja siis nad läksid Tiina poole. Me mõtlesime, et lähme siis ostame rämedalt rämpstoitu ja triivime siis Andra poole. Kui tulime Westmannist välja, kõndis minust mööda German, who was all like:"Issand Jumal!" ja siis kõndisid mulle vastu ka Anna ja Jan (kes ise väitsid et ei lähe linna..suspicious?). Anna oli maani täis ja nii tema kui Jani garderoob koosnes sel hetkel Germani asjadest. Anna ütles, et mu lilla lauvärv toob lilla mu silmades välja. Me naersime ja siis ta üritas mitu korda ennast parandada, aga ütles IKKA sama lause. No ütlesime siis neile adios ja läksime Andra poole, kus sõime palju palju palju krõpsu ja jõime palju palju palju cocat. Ma avastasin korraga, et mul on ainult 15 minutit aega öömarsale jõuda(ma lubasin emale, et tulen öösel koju) ja just sel hetkel otsustas Andra mulle arvutist pilte näidata. Lõpuks sain riidesse, Andra andis mulle ühe suitsu ja tikutoosi kaasa ja siis ma jooooksin oma kontssaabastega. Jõudsin ilusti vabakale, marsat polnud veel ja siis ta sõitis ja ma jooksin ta poole ja lehvitasin. Korraga ta jäi seisma (ma eeldasin et minu jaoks) ja siis ma aeglustasin sammu natukene ja SIIIS läks valgusfooris tuli taas roheliseks ja ta hakkas liikuma. Ma jooksin marsal järgi, aga no luck (jäin maha). Aga viisakas ja hästikasvatatud neiu, nagu ma olen, näitasin keskmist sõrme ja karjusin:"Türaaaaaaaa!"..inimesed bussipeatuses niisama VAHTISID :D seal oli suht palju rahvast selle kohta et oli 3 hommikul. Niisiis..hakkasin kodu poole kõmpima, tegin selle suitsu ära ja blabla. Kõndisin Merimetsa haiglast ka edasi ja siis väsisin ära, hakkasin hääletama. aga kuna ma pole eriline hääletaja, siis ei olnud ka väga edu. Üks auto sõitis mööda, mingi tüüp pistis pea autost välja ja karjus midagi, mis kõlas väga nagu :"MUNNIIMEJA!" hahahahaha..lõpuks peatasin takso ja maksin talle mingi 13 eeki vähem kui taksomeeter näitas, sest mul oli ainult 39 eeki. Ouvell..jõudsin kell 4:30 koju ja siis läksim magama :)
Mõnus algus vaheajale, kas te ei leia?
Jõulud olid ka enam-vähem. Meil oli(siiamaani on, haha) NULG elutoas. Mu klassiõde Eileen nägi kuidas me perega seda ehtisime, sest ta käis Linda pool(tüdruk vastasmajast ja mu paralleelikas). Linda on vist veits saikou, sest ta kogu aeg vaatab aknast, mis ma teen. That's some creepy shit, man! Jõuludeks sain kõige veidramad asjad maailmas: ühe maali, mis mu emale meeldis ja ühe pusle(pilt on mu ema lemmikkunstniku Gustav Klimti maal)..nii..et jaaa...siin kordub märksõna: minu ema. Ma lootsin mobiili saada, sest ta lubas seda mulle..aga ouvell. Nägin Maarjat ka vahepeal, andsime kingid üle ja siis tegin trenni terve pühade periood.
28.detsembril käisin Maria, Andra, Stefani, Kristjani ja Kaiteliga tšernõõbol child Sandri juures Sakus. Tal on villa. Ma ei tee nalja, ta garaaž on suurem kui ta naabrite majad! Ja ja ja..kõik oli ilus, kuni hetkeni kui ma ropsi panin. Ma olen nüüd avastanud, et mina ja Gin Tonic ei käi vist kokku. Aga Sakus oli jubelõbus, mängisime I NEVER'it ja jõime rämedalt. Hiljem tulid Kiku, Stella ja veel mingi tüdruk juurde. Mina vajusin ära mingi 12 ja 1 vahel. Maria ütles:"Heidame korra pikali, ma panen telefonis äratuse peale, et poole tunni pärast ärkaksime". Te võite kolm korda arvata, KAS ma ärkasin või mitte. Hahaha..magasin hommikuni ja mulle topiti püksi ja rinnahoidjate vahele ja pluusi sisse ja igale poole mingeid plastist bowlingu-kurikaid ja üks jänku, kes naeris:"Hihihihihihiiiiii". Ärkasin hommikul ja siis oli nii et "MIDAAAAAA VITTUUU?", igalt poolt kukkusid mingid asjad välja. Pärast käisin aluspesu väel ringi, proovisin külmkapist kõiki jooke(coca, mahlad jne) ja kõik maitses nagu SITT. siis võtsin valuvaigistit ja oma mp3'e ja läksin tagasi magama. Seda oli raske teha, kuna Sander ja Stella lärmasid. Hommikul sõime röstsaia vedela piimaga (see oli tegelikult ahjujuust) ja jõime maailma KÕIGE HALVEMAT kohvi, mis maitses nagu vesi. Imekombel oli cocal hommikul täitsa coca maitse. Asi oli sellisel juhul vist minus. Sõitsime kõik linna marsaga, me läksime Mariaga minukale, kus tal oli ainult aega mu jõulukink üle anda enne kui ta vanemad talle järgi tulid.
30. detsembri õhtul jõudis mulle kohale, et mul pole paha olla, sest mul on ikka veel kass, vaid sest ma olen HAIGE. Kurk oli valus, mul oli palavik ja külmavärinad. Läksin siiski samal õhtul Annaga kokku saama linnas, et kinke üle anda ja juttu ajada, enne kui Anna Taisse läheb. Anna kinkis mulle brownie'sid ja chocolate-chip-cookies'eid. NIIIII HEAD :) Istusime Annaga Chocolateries, ta tegi mulle välja ja rääkisime juttu. I miss her :(
31.detsembril läksin Maarja ja Marttiga Pärnusse. Rongi peal Martti vihjas, et ma olen ahv ja taun, aga ma võtsin seda kergelt. Jõime siidrit. Pärnus tuli Marko meile vastu ja siis ta sõidutas meid enda poole. Tal on selline kaubik-auto ja me pidime Maarjaga taga istuma. Türa, Marko, õpi sõitma! Me lendasime ühest auto otsast teise ja tagasi. Terve tee. Käisime Rimis alksi ostmas ja siis tõmbasime Marko poole ära. Seal olid ka Konn ja Marr ja Alan ja blabla. Kokkuvõttes päris palju rahvast. Alan jälle ahistas, va pedofiil! Ma ütlesin talle, et ma pole mingi kaisukaru, aga noh..mis teha. Must kill him. :)
Päris huvitav oli. Rita kutsus mingi suvaka venelase sinna, ajas kõik inimesed toast välja, et nad saaksid..paremini tutvust teha. Ja hommikul Rita jooksis toast välja:" Mida vittu? KES see tüüp mu toas on??" Hahaha. Ohjah. Üleüldse. Inimesed Pärnus on nii veidrad. Seriously. :S
2.jaanuaril läksin arsti juurde ja sain antibiootikume.
4.jaanuaril toimus Krissu sünnipäevapidu Koplis, mingis "Leonardi" või "Ealenori" nimelises kohas. Oli tore, kuni Helerin ja Carmen ära läksid..sest siis hakkas jälle vana jama pihta. Lühidalt kokku võttes: Raija on füüsiliselt kohal, aga samas teda pole. Mõistate? See on nii tüüpiline. Tekkis jälle masekas ja ma planeerisin tundide viisi oma lahkumist (mitte enesetappu, vaid peolt koju minemist, lollakad). Ma jõin rämedalt palju, RÄMEDALT palju ja ometi olin meeletult kaine. Asi oli täielikult mu ärasitutud tujus. Tahtsin täiega Krissuga rääkida, sest ta oli ka mingi masekas ja ma tahtsin et ta oleks mulle rääkinud..ma oleksin lihtsalt tahtnud teda kuulata. Hahaha...ma mõtlesin(jah, MÕTLESIN) vahepeal:"Krissu, sind ma armastan..aga need teised ja küik see muu..ei..ei". Hakkasin siis hommikul kell 5 Koplis koju kõndima, kuigi kõndisin vales suunas. Pisarad voolasid mööda mu põski ja ainus, mida ma tahtsin, oli suits. Paar sigaretti, aga..ei. Haha..mingi takso peatus mu ees ja siis ma olin et okidoki. Sain koju ilusti.
Ja ega ma vahepeal rohkem ei teinudki. Jõin kolmel korral: esimesel korral ropsisin, teisel korral olin kogu aeg meeldivalt purjus ja kolmandal olin suhteliselt kaine. Väga veider on ka et esimesel korral jõin kõige vähem ja ühte ja sama jooki. Ikka ropsisin :D A no..mis teha. Andra helistas terve vaheaaeg, ma talle ka vahepeal..aga mu kodutelefon oli katki. UPS. TÕSISELT! ma oleks nii väga tahtnud nendega tsillida..neil oli nii lõbus. ei meeldi. Haha..uus aasta suutis mu juba sellega välja vihastada, et sooduspilet läks krooni võtta kallimaks. Sitapead!
Happy New Year, you filthy animals!
Subscribe to:
Posts (Atom)