Hahahahaha...mulle meenub selle pealkirjaga Diana Diary (Vadimi ja Slava bänd), mida mina kutsusin hellitavalt Diana Diarrhea'ks. Aga olgu...tähtsamatel teemadel:
Kahjuks tähtsamad teemad puuduvad. Või noh, mul tõesti pole millestki rääkida. Mul on tunne, et olen siin (Pennsylvanias) olnud nädalaid, kuigi tegelikult eile tähistas alles esimese nädala lõppu. Mul ei ole igav ega midagi. Siin on tore. Natuke külm küll, kui päikest pole nagu täna. Muidu on mul kõik vajalik olemas: oma tuba, oma vannituba, suur voodi, söök, jook (kaasa arvatud punane vein ja õlu), internet, telekas, lugemisvara, vestluskaaslased, lemmikloomad, metsikud loomad - the whole nine yards.
Mainin siis mingeid asju/sündmusi, mis on viimase nädala jooksul juhtunud. Te ilmselt mõistate, et ma ei saa neid kronoloogiliselt järjestada, because I don't have a clue what day, week or month it is. Hahaha. Igatahes...aika alkaa nyt:
*Käisime (kirbu)turul, kus ka amishid müüvad asju. Jah, te kuulsite õigesti: AMISHID! Need inimesed, kes elavad ikka kiviajas ja lasevad hobukaarikutega ringi. Ostsime nende käest puu-ja juurvilja ning mina isiklikult ostsin ka kotitäie käsitsi valmistatud küpsiseid, mis koosnesid kaerahelvestest, maapähklivõist ja M&M'sidest. Say what? Need inimesed elavad 19.sajandis, õmblevad oma riided ise, valmistavad taluvõid oma väikeste kätega, kannavad maani habemeid (siiamaani kõlab nagu Tartu) ja ei ole nõus tunnistama elektrit (neil on kondimootorid), aga nad söövad faking M&M'se. Wow, WOOOW. Kasutades Peetri sõnu: "Nii SÜRR!"
*Lugesin verandal päikese käes Plaatonit. Kui seda fakti Shirleyle mainistin sai ta kõva kõhutäie naerda, sest tavaliselt inimesed, kes päikese käes peesitavad (ma kandsin vaid väikest kleidikest ja põhimõtteliselt üritasin päikest võtta) ei loe filosoofiat. Meie vestlus oli umbes selline:
Shirley: "So, what are you reading there?"
Raija: "Plato"
Shirley: "HAHAHAHA, doing some light reading then?"
*Vaatasime Shirley ja Eddiega filmi nimega "The Perfect Storm" ja ma tegin neile seda sakslaste nalja. Te kindlasti teate seda:
Käimas on Teine maailmasõda. Inglise laeva tabati ja see hakkab põhja minema. Inglased teevad hädaabikõne: "Mayday, mayday, we're sinking, we're sinking". Teade jõuab lähedal asuva saksa laevani, kes vastab: "What are you sinking about?"
Shirley ja Eddie olid väga lõbustatud sellest. Üks null...mulle. :D
*Kirjutasin esimese versiooni oma Inglismaa ülikoolide motivatsioonikõnest (personal statement). Pean seda veel muutma. Õnneks avastasin täna, et ma ei pea oma taotlust enne jaanuari ära saatma. Juhhei!
*Niitsin muru.
*Mängin koeraga. Shirleyl on kaks kassi (Frank Sinatra ning Sammy Davis Jr.) ja koer Remi (puudub seos konjaki Remy Martiniga). Aga jah, MINA mängin koeraga. Olen olnud kassiinimene alates esimesest korrast, mil nägin mingit koera ilastamas. See võis olla see Beethoveni film, see, kus on koer, mitte mu suur lemmik Gary Oldman mängimas seda fantastilist heliloojat. Remi õnneks ei ilasta. Ta on armas ja ma meeldin talle väga. Isegi liiga palju, sest ta ei jäta mind rahule. Jälitab mind ja hakkab haukuma, kui ma lähen Shirley ja Eddiega poodi. Ta haugub üldse päris palju, aga mitte kunagi sellepärast, et ta oleks vihane, vaid ta haugub, kui tahab süüa, mängida, välja minna või lihtsalt tähelepanu. He's sure gonna miss me when I leave.
*Magan jälle halvasti nagu Eestis. New Yorgis oli mul väga hea uni, aga siin mitte nii väga. Ja ma näen imelikke unenägusid. Nägin jälle sellist, kus hakkan kohe kõrgelt alla kukkuma. Eile nägin, et mu ema võttis veel ühe kassi lisaks Ploomikesele. Veider. Samas üks öö nägin, et olin suur sõps Ville Valoga...mmm.
*Kui käisime supermarketis (kurikuulsas Walmartis, kui ma ei eksi), siis ma vaatasin granaatõunu ja panin ühe korvi. Mu kõrval seisis mees, närvilise olekuga ja küsis mult: "How do you open it?" Ma olin segaduses...ta jätkas: "I mean...how do you open it? How do you eat it?" Sain aru, et ta rääkis granaatõunast. Seletasin talle. Ta noogutas ja ütles: "aa" ning lahkus. Intrigeeriv eksole? Samas selles flea marketis ajasin ühe müüja segadusse, sest ma ei teadnud oma jalanumbri suurust, ameerika suurust, kui täpsem olla. Üritasin talle selgeks teha, et "I don't know US sizes...sorry". Hahaha. Sellisesse kohta, kus ma hetkel olen (ehk siis Poconos) ei satu turistid tihti...kunagi, kui täpsem olla. Või noh, ainsad turistid on newyorklased, kes tulevad siia shoppama, sest siit saab nii toitu, kui disainerrõivaid palju odavamalt.
*Nägin naabri aias palju hirvi, emasid ja poegi. Niiiiii nunnud ja ilusad olid. Tegin ka pilti, kuigi natuke ebaõnnestunult, sest nad jooksid ära, kui ma lähenesin (elevandi graatsia ja sammudega, nagu mu ema mu kõnnaku kohta ütleb).
*Olen saanud väga palju oma ema nooruspõlve kohta teada ja avastanud ka mõned valed. Hmm...sounds like motive for blackmailing.
Kindlasti on veel natuke midagi juhtunud, aga ma ei suuda meenutada. Olgem ausad, möödunud on siiski kolm nädalat. NOT.
No, mis siis ikka. Andke enda tegemistest ka teada. I hope you guys are having fun wherever and WHOEVER you are. Ma ju ei tea, kes loeb mu blogi ja kes mitte. On aimdusi ja on mingeid teadmisi, aga kuni te kõik kapist välja ei tule, ei saa ma ilmselgelt teada, kes te olete (peale 5-6 inimese muidugi). Samas...elus ongi vaja natuke põnevust.
Moikka!
Kahjuks tähtsamad teemad puuduvad. Või noh, mul tõesti pole millestki rääkida. Mul on tunne, et olen siin (Pennsylvanias) olnud nädalaid, kuigi tegelikult eile tähistas alles esimese nädala lõppu. Mul ei ole igav ega midagi. Siin on tore. Natuke külm küll, kui päikest pole nagu täna. Muidu on mul kõik vajalik olemas: oma tuba, oma vannituba, suur voodi, söök, jook (kaasa arvatud punane vein ja õlu), internet, telekas, lugemisvara, vestluskaaslased, lemmikloomad, metsikud loomad - the whole nine yards.
Mainin siis mingeid asju/sündmusi, mis on viimase nädala jooksul juhtunud. Te ilmselt mõistate, et ma ei saa neid kronoloogiliselt järjestada, because I don't have a clue what day, week or month it is. Hahaha. Igatahes...aika alkaa nyt:
*Käisime (kirbu)turul, kus ka amishid müüvad asju. Jah, te kuulsite õigesti: AMISHID! Need inimesed, kes elavad ikka kiviajas ja lasevad hobukaarikutega ringi. Ostsime nende käest puu-ja juurvilja ning mina isiklikult ostsin ka kotitäie käsitsi valmistatud küpsiseid, mis koosnesid kaerahelvestest, maapähklivõist ja M&M'sidest. Say what? Need inimesed elavad 19.sajandis, õmblevad oma riided ise, valmistavad taluvõid oma väikeste kätega, kannavad maani habemeid (siiamaani kõlab nagu Tartu) ja ei ole nõus tunnistama elektrit (neil on kondimootorid), aga nad söövad faking M&M'se. Wow, WOOOW. Kasutades Peetri sõnu: "Nii SÜRR!"
*Lugesin verandal päikese käes Plaatonit. Kui seda fakti Shirleyle mainistin sai ta kõva kõhutäie naerda, sest tavaliselt inimesed, kes päikese käes peesitavad (ma kandsin vaid väikest kleidikest ja põhimõtteliselt üritasin päikest võtta) ei loe filosoofiat. Meie vestlus oli umbes selline:
Shirley: "So, what are you reading there?"
Raija: "Plato"
Shirley: "HAHAHAHA, doing some light reading then?"
*Vaatasime Shirley ja Eddiega filmi nimega "The Perfect Storm" ja ma tegin neile seda sakslaste nalja. Te kindlasti teate seda:
Käimas on Teine maailmasõda. Inglise laeva tabati ja see hakkab põhja minema. Inglased teevad hädaabikõne: "Mayday, mayday, we're sinking, we're sinking". Teade jõuab lähedal asuva saksa laevani, kes vastab: "What are you sinking about?"
Shirley ja Eddie olid väga lõbustatud sellest. Üks null...mulle. :D
*Kirjutasin esimese versiooni oma Inglismaa ülikoolide motivatsioonikõnest (personal statement). Pean seda veel muutma. Õnneks avastasin täna, et ma ei pea oma taotlust enne jaanuari ära saatma. Juhhei!
*Niitsin muru.
*Mängin koeraga. Shirleyl on kaks kassi (Frank Sinatra ning Sammy Davis Jr.) ja koer Remi (puudub seos konjaki Remy Martiniga). Aga jah, MINA mängin koeraga. Olen olnud kassiinimene alates esimesest korrast, mil nägin mingit koera ilastamas. See võis olla see Beethoveni film, see, kus on koer, mitte mu suur lemmik Gary Oldman mängimas seda fantastilist heliloojat. Remi õnneks ei ilasta. Ta on armas ja ma meeldin talle väga. Isegi liiga palju, sest ta ei jäta mind rahule. Jälitab mind ja hakkab haukuma, kui ma lähen Shirley ja Eddiega poodi. Ta haugub üldse päris palju, aga mitte kunagi sellepärast, et ta oleks vihane, vaid ta haugub, kui tahab süüa, mängida, välja minna või lihtsalt tähelepanu. He's sure gonna miss me when I leave.
*Magan jälle halvasti nagu Eestis. New Yorgis oli mul väga hea uni, aga siin mitte nii väga. Ja ma näen imelikke unenägusid. Nägin jälle sellist, kus hakkan kohe kõrgelt alla kukkuma. Eile nägin, et mu ema võttis veel ühe kassi lisaks Ploomikesele. Veider. Samas üks öö nägin, et olin suur sõps Ville Valoga...mmm.
*Kui käisime supermarketis (kurikuulsas Walmartis, kui ma ei eksi), siis ma vaatasin granaatõunu ja panin ühe korvi. Mu kõrval seisis mees, närvilise olekuga ja küsis mult: "How do you open it?" Ma olin segaduses...ta jätkas: "I mean...how do you open it? How do you eat it?" Sain aru, et ta rääkis granaatõunast. Seletasin talle. Ta noogutas ja ütles: "aa" ning lahkus. Intrigeeriv eksole? Samas selles flea marketis ajasin ühe müüja segadusse, sest ma ei teadnud oma jalanumbri suurust, ameerika suurust, kui täpsem olla. Üritasin talle selgeks teha, et "I don't know US sizes...sorry". Hahaha. Sellisesse kohta, kus ma hetkel olen (ehk siis Poconos) ei satu turistid tihti...kunagi, kui täpsem olla. Või noh, ainsad turistid on newyorklased, kes tulevad siia shoppama, sest siit saab nii toitu, kui disainerrõivaid palju odavamalt.
*Nägin naabri aias palju hirvi, emasid ja poegi. Niiiiii nunnud ja ilusad olid. Tegin ka pilti, kuigi natuke ebaõnnestunult, sest nad jooksid ära, kui ma lähenesin (elevandi graatsia ja sammudega, nagu mu ema mu kõnnaku kohta ütleb).
*Olen saanud väga palju oma ema nooruspõlve kohta teada ja avastanud ka mõned valed. Hmm...sounds like motive for blackmailing.
Kindlasti on veel natuke midagi juhtunud, aga ma ei suuda meenutada. Olgem ausad, möödunud on siiski kolm nädalat. NOT.
No, mis siis ikka. Andke enda tegemistest ka teada. I hope you guys are having fun wherever and WHOEVER you are. Ma ju ei tea, kes loeb mu blogi ja kes mitte. On aimdusi ja on mingeid teadmisi, aga kuni te kõik kapist välja ei tule, ei saa ma ilmselgelt teada, kes te olete (peale 5-6 inimese muidugi). Samas...elus ongi vaja natuke põnevust.
Moikka!
5 comments:
issand raija aga kuhu k6ige tahtsaim jai?? mis t6ugu see koerake on?
ma arvan et k6ik creepod ja weirdod kes su blogi loevad teavad juba mind ka kuna ma olen ju regulaarne kommenteerija siin :)
Ma ei suuda otsustada, kas need küpsised kõlavad hästi või nagu okse.
Ja btw, kas sa oled märganud, et Annale meeldivad poisid, kelle nimed peaks olema kas 1. Raul või 2. Peetrike
hahaha Peetrike?? Aga Raul jah..kui ma sellele nimele mõtlen tuleb silme ette just sellist tüüpi kutt kes mulle meeldiks :D
Iu, ma vihkan kõiki Raule ja Peetreid.
Post a Comment