Some dance to remember, some dance to forget

Täiesti haige, mis see aasta toimub. Mul poleks nagu enam midagi alles. Kõik on läind. Sõbrad, töökaaslased, minu tuba, elekter. Kõik on kadunud. See aasta on minu jaoks ilmselgelt kaotuste aasta. Kõige lihtsam on vist koostada nimekiri asjadest ning inimestest, mida ja keda ma olen/hakkan kaotama.

1) minu tuba ja korter - pidime Henrikuga toad ära vahetama, mis tähendab, et mina elan tema sinises toas korteris 26
2) meie klassi Euroopa reis jääb ära, sest koolil pole raha (mingi hull hämamine käib) + traditsiooniline Rootsi reis jäi ka ära (selle asemel oli küll reis Lätti, aga see pole sama..jah, mul ei õnnestunud kolme aasta jooksul KORDAGI Rootsi reisil käia, suht masendav)
3) Anna läks ülikooli Inglismaale üle nädala tagasi ja ma pole temast midagi kuulnud ja ma igatsen teda nii väga
4) Maria läheb detsembris ülikooli Ameerikasse ja ma kardan, et ma lähen siis hulluks, sest Maria on see inimene, kes on aegade algusest peale mind tagasi maa peale toonud, kui mul on seda vaja läinud
5) Asja ja Heidi läksid välismaale õppima (ilma nendeta pole tööl enam sama), Siim ja Joosep on ka kadunud
6) Krista läks Prahasse aastaks õppima - taaskordne kaotus (Kristaga on tore rääkida, kui ta on kaine ja temast on tore rääkida, kui ta on täis)
7) Silja läheb kahe päeva pärast Saksamaale aastaks ja kuradi kurat, kui kahju mul on, et ma juba eelmine aasta temaga ei hänginud, sest ta on ikka väga lahe ja südamlik ja naljakas inimene
8) meil pole juba mingi 2 nädalat kodus elektrit ehk siis me elame kiviajas (ei meeldi väga). Tänu sellele veedan ka enamus oma VABAST AJAST tööl, sest seal saan arvutis olla ja kodutöid teha, sest seal eksisteerib selline asi nagu valgus
9) mu ema kaotas oma ainsa kindla töökoha ja meil on majanduslikult väga raske
10) ma ei ole enam ametlikult laps. Ma olen 19 aastane noor inimene, kes käib tööl, et oma kooli kinni maksta. Mul pole muud kui kohustusi. No samas..natuke lõbu on ka ikka. All work and no play ei ole minu meelest aksepteeritav elustiil.

Samas mu sünnipäev oli tore ja suvi oli kokkuvõttes ka täitsa okei. Cointreaupolitan all the way! Ja on võimalus, et ma saan tunnustatud arheoloogi õpipoisiks üheks nädalavahetuseks. See oleks vinge, megavinge.

Aga olks. Ma nüüd tööle.
Tsaudo!