Fly me to the moon

Esiteks. Ma vihkan nii väga oma elu siin majas. Ma ei kannata seda välja. Tahan oma ema põlema panna ja tema meid kõiki. Oh, what a family :) Meil kõigil on vaja temast eemale saada. Ma kahtlustan, et mina olen esimene, kes sellega hakkama saab. Aga räägime nüüd millestki muust:

15.01.09 Neljapäev

Ma ei käinud siis teisipäev-kolmapäev koolis (nimelt olin pühapäeva öö ärkvel olnud ja esmaspäeval surin). Teisipäev käisin arsti juures, kus sain teada, et mul pole pimesoolega ega ka vist põiega midagi viga. Ja arst oli megašokis kui ma ütlesin, et pole kunagi günekoloogi juures käinud:
Dr.Jkjdbsajbsafbsfkjutšenko: "Mjida? Poole kunagi kjäinud? Aga sjeal piaks vähemaalt üks kord aastas kjäima."
Raija:""Okei, eks ma..tegelen sellega siis."

See oli siis teisipäev. Pärast läksin sinna polikliiniku alla sööma, tellisin kanašnitšli, mis oli mingi megakobakas ja tihke (mitte nagu see paberilehele sarnanev asi, mida meil koolis pakutakse). Aga kahjuks avastasin (või kujutasin ette), et kana on seest roosa. Ja ma ei suutnud seda süüa kartuses salmonellat või midagi saada. Siis ootasin miljon aastat uuesti järjekorras ja küsisin, et äkki saaks midagi muud (olin ainult ühe megaväikse apsu võtnud). Ja siis see naine läks mu taldrikuga taharuumi ja tuli tagasi ja oli all ennast täis ja siis mingi mölises.
Kohvikutädi: "Mis roosa? See pole roosa."
Raija:"No aga see on roosa ja ta ei peaks olema."
KT:"Ei, liha peabki olema roosa."
R:"Muu liha jaa, aga mitte kana. Kana peab olema valge."
KT:"A see ongi valge."
R:"Aga ei ole ju."

Tädi läheb taharuumi (kööki) ja tuleb tagasi:

KT:"Ma ei saa aru, mida te ajate. See on jumala normaalne liha. See tundus teile ainult roosa, sest nuga oli peedine."
Raija vaatab nuga, mis EI OLNUD peedine ENNE kui tädi kööki läks (mul on hea mälu ja ma tean, et ei olnud veel peeti söönudki, veel vähem katsunud).
R:"Ahaa..no okei siis." (läheb nördinult tagasi oma kohale ja sööb suurest vihast selle pooltoore kanaliha ära).

Ma tean, et teile tundub see mingi eriti nõme ja mõttetu lugu ja minu käitumine tundub kindlasti debiilne. Okei, ma pean tunnistama, et ma olen kergelt hüpohondrik (kardan et mul on mingi haigus või saan selle), aga ma tõesti, ei soovi surra. Ja selle naise käitumine muutis mind täiega paranoiliseks..mingi, et..ma ei olnudki pärast kindel kas ma olin peeti katsunud noaga või mitte. Ja siis järgmised pool tundi olin veendunud, et mu suguvõsas leviv skisofreenia ja bipolaarsus hakkab end ilmutama. See oli väga freaky. Mul tekkisin selle kohvikuga kergelt vandenõuteooriad ja värki. Aga õnneks oli see vaid pool tundi. Ma..ma ei taha olla haige inimene. Aga ma üritan end lohutada sellega, et kui ma mõtlen, et ma olen hull, siis ma ei saa olla hull. Haha. Okei..see pole mingi väga naljakas teema, aga ma pean enda olemise kuidagi kergemaks tegema sellega, et naljatan asjaga. Sest tegelikult on mul viimased aastat kogu aeg see hirm, et ühel hetkel lööb skisofreenia välja ja et ma ei ole normaalne. Või noh, me kõik teame juba nüüd, et ma pole normaalne :D:D aga skisofreenikuna oleksin ma veel vähem normaalsem.


Igatahes. Kolmapäeval saatis Andra mulle sõnumi:"Olen sinus sygavalt pettunud." Ja kuna mind ümbritses teisipäev-kolmapäev kergelt paranoiline atmosfäär, siis ma ei saanud aru, et Andra tegi NALJA. Ehk siis ma üritasis leida põhjuseid, miks võiks Andra minus pettunud olla ja tulin umbes viie debiilse põhjuse peale (kool, mu viimased blogikirjes, midagi mida olen kellelegi öelnud jne.). Ma ei vastanud muidugi ta sõnumile, sest ei teadnud, mida ta silmas pidas. Ma ei julgenud üldse järgmine päev(neljapäeval) kooli minna ja siis kui läksin sain aru, et Andra ignoreerib mind ja siis ma ignoreerisin vastu. istusin terve päev üksi või Sillega ja suhtlesin ka Tiina, Ele, Arturi, Tõnise ja Kaiteliga. Teisi ignosin. Mul oli tunne, et terve maailm on mu vastu (or at least all the popular kids). Nii halb, niiiiii halb oli. Saatsin Mariale sõnumeid ja kurtsin oma olukorra üle. Mingi hetk Andra saatis kirja "Raija. Oled ju mu südame papaia" ^^ ja siis järgmine vahetund läksin temaga suitsule ja rääkisime asjad selgeks. Nagu..midavittu. MIKS on minu ja Andra tülid alati põhjustatud mingitest arusaamadest või täiesti mõttetutest asjadest. Meil ei ole kunagi päristülisid. Alati mingid veidrad asjad. Aga õnneks sai see lahendatud. Andra telefon saatis kogemata järgmisel ööl mulle sama sõnumi ja siis ma saatsin poolunes vastu "Kaua võib?" nagu naljaga. Aga saatmise ajal ma märkasin, et A järel pole mitte N, vaid L. Ja siis ma olin nagu NOUUUUU. Sest ma saatsin sõnumi kogemata ühele soome tudengile (kes elab Helsingis) ja kellega me kunagi Levikas tsättisime (Aleksi). Niii häbi. Aga ta pole vastanud. Ilmselgelt ei saanud ta aru. Väga hea. :D:D

Väike soovitus sõpradele: Olge sõnumitega ettevaatlikud! Mul on sõnumitega halvad kogemused ja seetõttu nalja tehes pange alati smailisid või "haha".
Väike soovitus iseendale: Don't ever overthink things!


Niisiis. Nüüd jõuame magusama osa juurde. Eile.

16.01.09 Reede

Koolis oli okei. Pärast tunde läksime Andra poole, kus sõime võikusid ja vaatasime South Parki (wutf?). Siis vedelesin seal aastaid ja siis otsustasin, et okei lähen siiski Andraga linna, et ta ei peaks üksi minema. Vahepeal helistasin Edgarile ja küsisin, millal ta Eestimaale (Tallinn) tuleb. Ütles, et täna. Võibolla saame kokku. Eksnäis. Andra läks pessu, panime end valmis, ta sirgendas mu juukseid. Läksime alguses chocosse ja istusime seal augus akna all (meganunnu koht) ja jõime hõõgveini. Siis rääkisime Ingmariga õues Keeleväest ja sellest, et me nüüd keelesõdalased ja ta lubas täna saadet vaadata. Rääkisime pikalt ja laialt ka Tõehetkest. Siis võtsime veel ühed hõõgud ja läksime Levikasse. Turvamees pakkus meile tuld. Alguses oli keskmiselt (võiks öelda ka vähevõitu) rahvast. Oli chill. Istusime ja jõime ja rääkisime juttu. Aegajalt käis Johanna meiega rääkimas oma prantsuskeele õpetajast (kes ka lõpuks Levikasse sattus). Mingi hetk istus Nele (keda ma jälestan, aga kellega käitun alati viisakalt) oma boyfriendi ja tema friendiga meie lauda. See friend valvas vahepeal kuningriiki(meie asju) kui me käisime Andraga suitsul ja pärast see poiss tahtis pai ja sai ka seda. Siis Andra läks pissile ja ma rääkisin sellele friendile, et ta peaks end alasti võtma ja tantsupõrandale kusema (nagu pissipoiss kunagi tegi). Ja siis ma rääkisin, kuidas me mängisime Türgis, et oleme Austraalia aborigeenid ja jutud levisid megakiirelt ja terve turg vaatas meid sellise olen-transis-pilguga ja ütlesid "OZZY, Ooozzy". Nad mõtlesid aussiet, aga me ei saanud alguses aru. Hetk pärast nende lugude rääkisimt võhivõõrale noormehele sain aru, et ma olen purjus. Vahepeal istus Arnold Rüütli lapselaps meie lauas ja valvas kuningriiki. Meil oli selline huvitav, lausa intrigeeriv vestlus:
Raija:"Valvake palun kuningriiki või ma annan teile peksa."
Rüütel:"Kas sa annad meile PÄRISELT peksa? Miks sa nii vägivaldne oled?"
Raija:"Ma olen..." (mind katkestas noormees Rüütli kõrval)
Noormees:"purjus".
Raija (naerab, aga siis muutub taas tõsiseks):"Ei, ma pole purjus, ma olen lihtsalt väga vägivalla vastane".
HAHAHAHAHAHA.

Levikas oli ka Marii (see kunagine kübergooti-tšikk, kes sebib Annat) ja ma sain teada, et ta pärisnimi on Eva-Marii. Nägin ka Riikat (või misiganes ta nimi on), aga ütlesin Andrale kogemata, et nägin Reelikat (see jube Pärnu gootitšikk, kes käis Superstaari saates ja on mingi sado-maso). Andra oli täiega šokis, et see eit seal on. Aga jah. Andra, see oli hoopis Riika või kesiganes. Levika ees kohtasime Gooti-Evat, Romani ja Lauri. Läksime siis Romaniga nurga taha..rummi jooma. Jõime rummi Dr.Pepperiga. Päris hea. Kuigi ma rummist polnud pooltki nii huvitatud kui Dr.Pepperist :D:D Lauri andis mulle vahepeal oma kindad, mis oli nunnu. Andra ootas terve aeg mind sees, mingi 15-20 minutit :/ Aga vöhemalt ma lõpuks läksin ja siis kutsusime takso (kell oli mingi 2.30 äkki?). Jah. Saime koju ja ma siis vaatasin Poirot'd kuni jäin magama. Ja nüüd pean kiiresti pessu minema, et tööle jõuda.


Adios for now.