Tänane päev on FEIL! Ärkasin kell 4.30, sest tahtsin õppida ja oma tuba koristada ja teema. Mis ma siis tegin? Hmm..pesin nõusid..pesin ennast..meisterdasid füüsika jaoks taevakaardi ja jõin värsket geribimahla. Mul oli NELI või VIIS tundi and that's kind of all I managed to do. Miks ma siuke muneja olen? Aga igatahes. Natuke enne kella 9 jõudsin Chocosse. Meil oli kahetunnine koosolek, mille järel terve kollektiiv tegi koos suitsu. Nunnu. Targemaks väga ei saanud, aga eks näis kuidas järgmised kuud mööduvad. Millegi pärast olin ma veendunud, et söögivahetund lõpeb kell 13.05 ehk siis ma munesin natuke aega tööl edasi. Aga siis ma mõtlesin, et miski on valesti. See, et söögivahetund hakkab kell 12.35..see kõlas kuidagi väga valesti..teistmoodi kui tavaliselt. And then it hit me! Söögivahetund algab ju kell 11.35 ja lõpeb 12.05, mitte kell 13. Siis ma võtsin oma kodinad ja jooksin kiiresti kooli. Kõik õppisid füüsika tööks ja isegi keeldusid vene keelde minemast, et õppida tööks, mis lõppkokkuvõttes jäi üldse ära, kuna õpetaja ei saanud tööd kusagil välja printida. PIINLIK. Niisiis ta saadab meile tööd, me ise prindime nad välja ja teeme nädalavahetusel kodus ära. Mugav. Täna ja homme on nii mõttetud päevad, et me lähme vist Andraga kusagile jooma. Täna. Ja arvatavasti ka homme. Ja ülehomme. Tüüpiline.
Aga meenutame siis natuke asju...
Reede, 15.jaanuar
Ma ei mäleta, mis koolis toimus, aga ilmselgelt polnud see midagi väga huvitavat. Ma ei mäleta isegi, kuidas ma koju läksin ja kes veenis mind linna minema. Ahjaa..see oli hoopis nii, et ma ei käinudki koolis, sest mul oli masekas. Läksin hoopis Olümpiasse trenni ja ujuma. Õhtul olin Sandraga tööl. Rahvast väga polnud, niisiis me lahkusime majast umbes kell 22. Mingi klient täiega paukus Sandraga, et miks me nii vara sulgeme ja blabla..suht taun mees. Maria oli ka seal ja siis me läksime hoovi. Chillisime algul õues, väga lõbus oli. Seal olid Meelis ja Erkki ja Sandra ja Teet. Siis hakkas külm ja me läksime sisse, kus istusime veel mingit aega. Megatore oli. Sinna tulid ka Jekaterina ja Erkki noormees Siim ja tööl olid Moonika ja Karin. Megafun igatahes. Maria tahtis, et kutsuksime Andra ka ja Stefani tahtis midagi teha (algsete plaanide järgi pidi ta Lõuaga kokku saama), aga ta oli Jürgeni ja inimestega Patrickus või midagi. Andra tuli ja chillis ka meiega ja me rääkisime reisidest ja Venemaast ja Karini ahistajast, kellel on küür. Hahaha. Saatsime kollektiivselt Siim Tõnistele sünnipäevasõnumeid, nii nunnu. Siis mina, Andra ja Maria lahkusime.
Andra sai Stefani ja gängiga kokku, meie Mariaga läksime tema sunnil Protesti (kohta, kuhu ma oma jalga tõstan väga harva). Ma olin nõus ainult sellepärast, et Maria lubas pileti ja joogi välja teha. Seal oli päris huvitav olla. Muusika oli hea, poisid olid liiga vanad ja tüdrukud liiga noored. Ma olin reaalselt vanim tüdruk baaris. Kõik laiasid ja lükkasid mind, aga üks hetk see tallaaluse staatus viskas mul üle ja siis ma nügisin vastu, sest kammooon..ma olin neist vanem!! Terve Slide-Fifty koosseis oli kohal. Robi (loe: Robert Vaigla) küsis meilt suitsu ja siis ta ütles, et jääb Mariale võlgu. Küll Maria selle võla välja nõuab. No..igatahes..vetsud olid umbes ja paber oli otsas (ilmselgelt oli keegi kõik selle korraga vetsupotti visanud), oh joy. Muidu oli chill. Aga ma tundsid end veeeeel vanemana kui kunagi varem. Saate aru? Veeeeeeeel vanemana, nagu mingi kuradi vanamoor. Aga ma olen üheksateist! Enamus ütleksid, et ma olen noor, aga need tšikid Protestis küll mitte. Huvitav, et kõik tšikid olid mingi 15-17, aga tüübid alates 20. Pedofiilia, ma ütlen.
Laupäev, 16.jaanuar
Olin tööl esimene. Tsaar kutsus mind turakaks, mille peale ma vihastasin nii väga, et mõtlesin, et vahetan riided ära ja jalutan lihtsalt minema. I kept my cool though ja lõpetasin tööpäeva. Siis läksin Olümpiasse trenni, ujuma ja infrapunasauna. Meeldis. Siis läksin koju, vahetasin riided, kohendasin meiki ja siis munesin ülejäänud aja. Ma pidin teoreetiliselt enne Mariat linna jõudma. Trollipeatusest helistasin aga talle ja ütlesin, et ootan alles trolli. Sain teada, et tema on marsaga juba Haaberstis ja ta küsis, et äkki ta tuleb minu peatuses maha. Ma pakkusin loogilisema variandi välja ehk siis selle, et mina lähen tema marsa peale. Ma siis hääletasin ja jäin ootama helerohelist marsat numbriga 207. See tuligi, nägi mind, aga sõitis ringiga mööda. Fuck my life? Ei..ta rikkus ilmselt kolmekümmend kahte liikluseeskirja, aga sellegipoolest peatus ta teeserval paarkümmend meetrit bussipeatusest edasi. Ma jooksin oma platvormsaabastega (need tumesinised Vagabondid) autotee ääres ja sain inimtühja marsa peale..kui Maria välja arvata. Peab nentima, et täiega tore on Mariaga ühistranspordis sõita. Ta kiitis mu punast huulepulka. Oma viis korda ja rääkis, et see sobib mulle ikka nii hästi. Avvi :))
Saabusime linna, tegime suitsu ja kõndisime Chocosse. Anton tegi meile viinakokteile. Õues toimus suur Siim Tõniste sünnipäeva tähistamine. Õigemini olid Paula ja Anton sinna vihmavarju alla ehitanud omamoodi altari, mis meenutas seda Survivors Tribal Councilit, kus on tõrvikud , aga neil olid küünlad. Laua keskel oli cooler, kus sees oli jääd ja pudel viina. Siimu saabudes kallistasin teda ja soovisin õnne ja siis me võtsime kõik koos pitsi viina ja peale sakuskana hapukurki. Joosep 2 üritas mulle sokutada kõige suuremat pitsi, aga kuidagi võttis selle hoopis Paula. Ja Joosep rääkis mulle midagi väga šokeerivat. Nimelt see õhtu kui leiutati Raija Reede kokteil..siis pandi sinna hõõgveini(de) sisse ka midagi muud peale hõõgveini. Joosep ütles, et see seletab ju, miks ma täiesti nokautis olin. Hahaha..see seletab vist tõepoolest kõik, kui enamus mu hõõgveinid sisaldasid ka tavalist veini ja viina ja brändit ja igast sitta. Chill, mulle meeldivadki töökaaslased, kes tahavad mind ära tappa. Muidu oleks elu ju liiga igav.
No, anyways. Ühinesin taas Mariaga ja siis tuli Andra ja siis Soome kliendid joinisid ka meiega. Laenasin Paulale oma meigistuffy (see oli ka tegelik põhjus, miks ma läksin Chocosse). A no..ma olin juba kolmapäeval langetanud otsuse selle osas, et ma LÄHEN laupäeval välja (maksku, mis maksab) ja olin valinud riided ja kavatsesin kanda oma Vagabondi platvorme (maksku, mis maksab ja mind teades maksab see vähemalt jala) ja kavatsesin end MÄLLI juua (maksku, mis maksab - mul läks selle + taksosõidu koju teostamiseks oma 350 kr). Käisime Levikas. Soomlased olid täitsa toredad, tsättisin ühe Niko-nimelise poisiga soome keeles ja teised rääkisid omavahel inglise keeles. Maria vahetas kontaktandmeid. Siis tuli ka Glebi väike sõber Roma ja me laulsime kõik üheskoos "Strangers in the night".
Kusjuures, kui ma vahepeal läksin jooke tooma, siis ma...kuidas seda nüüd öelda...kukkusin. Jah, ma kukkusin JÄLLE Levikas (the story of my life). Aga see oli nii, et mul oli ühes käes raha ja siis ma kõndisin rõõmsa sammuga baari poole, kui ühtäkki üks lühike gootipoiss (kes istus) liigutas end nii, et ta ülakeha jäi mulle ette. Niisiis tegin mingil imelikul kombel 180-kraadise pöörde ja kukkusin kuidagi tagumiku peale, nii et selg ja jalad olid õhus. Paari sajandiku jooksul mõtlesin "Nii ma küll püsti ei saa" ja "Kui juba, siis juba" ning ma viskusin lartsti maha pikali, jalad ja käed laiali. See võis olla suht koomiline vaatepilt. Ja järgmise sekundi murdosa jooksul jõudis mulle kohale, et niiviisi lamades lähevad mul riided mustaks ja ma tõusin kiiresti püsti, just hetkel, mil Maria tuli mind püsti aitama. Ja mis ma tegin? Ma jätkasin oma teekonda baarileti poole. Nii NORMAALNE, et ise ka ei usu. Jep, that's me.
Ostsin endale ja Mariale õlled. Minu oma kukkus umbes viis minutit hiljem lambist maha (ta oli mu kõrval ühe ääre peal) ja purunes ja õlut voolas igale poole. Selle peale ütlesin: "Fuck my life" ja läksin ostsin uue. Ets kae nalja, ka see kukkus, aga ei läinud katki. See teine pudel libises sõna otseses mõttes mu sõrmede vahelt ja kukkus maha, siis läks pikali ja veits õlut voolas välja, aga ma märkasin seda ning võtsin ta üles. Minuga väljaskäimine on vist one of the most embarrassing things to do..miks mul üldse sõpru on? Aga igatahes. See soome tüüp vist sebis mind veits ja tema tüdruksõber sebis Antonit. Veider paar. Iga kord kui ma vetsu või suitsule läksin, siis see Niko oli nagu: "Kas sa ikka tagasi tuled? Pliis tule tagasi!". Desperate (rolling eyes).
No, siis Andra hüppas iga natukese aja tagant kusagilt välja kaamera käes ja kukkus pildistama. Esimene kord ma küsisin: "Oo, kust sa digika said?" Andra vastu et: "Sinu kotist". Võtsin selle ta käest ära ja panin kotti tagasi (mis oli kusagil nende Levika treppide all peidus). Natukese aja pärast tuli Andra jälle kusagilt kaameraga ja pildistas meid. Küsisin jälle, et kust ta sai ja vastus oli taaskord, et "sinu kotist". Okei..panin jälle tagasi. Andra tuli kolmas kord jälle mingist x-kohast ja pildistas meid. Ja arvake ära, kust ta digika sai? MUIDUGI minu kotist. See oli nii taun. Ja siis ma vaatasin pilte ja olin nagu "Kes NEED on??" Ta oli üleval korrusel ka mingeid lampe pilte teinud.
Üks hetk kui ma vaatasin trepist ülesminevaid inimesi, küsis soomlane mu kõrvalt, et "Mida sa vaatad?" Ma tegin nalja, et mu silmarõõm läks just üles. Ta küsis, missugune ta on, mille peale ma vastasin, et ma tegin nalja. SIIS ütles Andra mu kõrval: "Ei, aga ta läkski üles." Mina vastu et:" KES??" Andra: "No sinu silmarõõm, ta on üleval." Ma mingi, et "MIDA, Lõug on SIIN??" Andra, et "Jaa, ta on üleval" Siis Andra veenis mind, et ta ei tee nalja ja et ma läheks ja vaataks, kui ei usu. Enne kogu seda intsidenti oli Maria läinud vetsu ja ma olin just Andraga arutanud, et kas peaks ka minema ja et ma väga ei viitsi. Aga nüüd ma umbes karjusin: "Issand, ma arvan, et ma PEAN Mariale järgi minema!" Ja Andra oli nagu "Jaa, mine!" Hakkasin siis treppidest üles minema, kui Andra karjus midagi nagu "Soeng, tee soeng korda!" Ma jooksin üles, vaatasin end peeglist, leidsin Maria ja rääkisin, et the Jaw on kohal. Näitasin teda Mariale, aga kuna Lõug nägi see õhtu nii läikiv ja sleezy guy välja, siis Mariale ei läinud väga peale. Seriously, what's up with that? Vahel ta on nagu MAAILMAKÕIGEKUUMEM ja teine hetk ta on nagu BAHH (ilus nägu küll, aga riided ja soeng ja üldine olek rikub ta kuidagi ära).
No, arvata oli, et ma ei rauta hobust sel õhtul ehk siis ei suhtle temaga ja kohe kindlasti ei tee lähenemiskatseid. Haahahahaah. Mida väljendeid? Aga jah...soomlased lahkusid esimesena, siis läksid Anton, Roma ja Andra, ning mina ja Maria jäime senikaua kuni enam ei müüdud. Kutsusime õues takso, aga viimast sigaretti läksime teisele korrusele suitsetama. Kodus sõime võileibu ja jõime mahla ja siis läksime Heidy voodisse magama, sest Heidy's annoying little friends okupeerisid minu voodit. Hommik oli jälle suht tore, kui ma VAID poleks pidanud ennast linna vedama, et minna tööle. Sain bussis olles 20 minutit enne tööd kõne, kus mul paluti tööle mitte ilmuda. Umbes, et ühest töötajast piisab, et nii vaikne oli. Chill. Läksin siis Andra poole, kus sõime lambaliha ja vaatasime filmi "Dorian Gray portree", mis põhineb siis Oscar Wilde'i samanimelisel raamatul (mida ma kahjuks pole lugenud). Suht hea, aga õudne oli. Aga niii lahdedad väljendid. Kurat, kui ma elaks 19.sajandil ja Oscar Wilde poleks šovinistlik pederast, siis ma abielluksin temaga. Ma olen lugenud ta esseesid ja need on täiesti geniaalsed. Sõnasepp missugune, in the best sence.
Esmaspäev, 18.jaanuar
Ainus põhjus, miks ma mainin siin üldse mingit esmaspäevast päeva on see, et me läksime Andraga õhtul Coca Cola Plazasse vaatama filmi "It's complicated". Ingmar soovitas mulle seda, kuigi ta pole ise seda näinud. Peaosades on Meryl Streep, Alec Baldwin ja Steve Martin. Kuidas saakski selline film olla halb? Aga see oli tõsiselt ELUNALJAKS. Nii naised kui mehed naersid vahepeal nii, et pisarad voolasid ja kõik plaksutasid ja lihtsalt absoluutselt vaimustav. Üks väheseid filme, mida ma läheksin ka teist korda vaatama. Ja see on parim film, mida ma olen kinos näinud pärast "The confessions of a shopaholic". Telekast on viimaseks lemmikuks "The terminal", mida ma olen varem ka korra näinud. Vapustav kinokunsti eksistents on tõesti tore asi. Aga minge kõik KINDLASTI vaatama "It's complicated", sest isegi minul on tunne, et ma lähen päriselt seda teist korda vaatama..so worth it.
Adios!
