Helsingis

Kell saab kohe 12 ja ma istun Wayne's Coffees. So far so good. Kõik on NIII sõbralikud ja toredad. Olin loll, et ei ostnud laeva pealt suitsu, pidin sadamast ostma. 4,8 eurot...see on ju mingi miljon krooni? Aga jah. Siis olin segaduses ja ei saanud aru, kuspool linn asub ja kuidas sinna saada, sest Tallinnki sadam asub päraperses. Mingi tüüp küsis sadama bussipeatuses minu käest, kas ma lähen linna. Tsättisime veits, siis ma läksin seisin kusagil üksi. Ta tuli minu juurde ja küsis suitsu. Siis tsättisime veel ja tuli buss. TEMA ostis mulle bussipileti (2,5 eurot) ja ütles, et ma ei pea tagasi maksma, sest ma olen õpilane. Avv. No igatahes, ta oli mingi Hammase nimeline afganistaanlane, kes elab viimased 8 aastat Soomes. Ta rääkis soome keelt hästi ja ei olnud üldse terrorist. Selline tore kahekümnendates abivalmis noormees. Sõitsime bussiga linna ja siis ta aitas mul välja uurida, kuidas Helsingi ülikooli juurde saada. Siis kõndisin ülikooli poole ja kukkusin maha istukile ja põrutasin oma randme ära. Üks mees tuli mu juurde ja küsis, kas ma sain haiget. Ma ütlesin, et natuke, aga kõik on korras. Ja siis ta hakkas ära minema, aga tuli korraks tagasi ja küsis: "Kas ranne?" Siis ma, et jaa, ranne on veits valus. Ta küsis uuesti, kas kõik on korras, mina vastu, et jah, aitäh. Aga nii nunnu, et kõik on nii toredad. Ja ülikoolis kõik töötajad olid megasõbralikud. Aga kahjuks see osakond, kuhu ma tahan minna, avatakse alles kell 12. See seletab ka, miks ma chillis Wayne's Coffees. Jõin kakaod vahukoorega, meganämma, palju palju palju parem kui Eesti Waynes's. Aga bagel & cream cheese oli megasitt, kõva ja kuiv ja jahtunud. Bahh. Internetti saamisega oli ka siuke jama. Ja hahaha..issand..see naine, kes siin töötab, kes on ise mingi neeger, arvas, et ma olen VENELANE. Sest kui sa maksad kaardiga, küsib pin-koodi masin, mis keeles sa soovid informatsiooni. Minu töö juures me laseme klientidel ise valida või siis valime automaatselt inglise keele, ainult juhul kui inimene räägib ainult vene keeles meiega, paneme vene keele peale. Aga see eit vajutas ise mingit nuppu ja üks hetk ütleb masin kirillitsas "Pin kood pažaalusta". Hahahaha. Valus taun. Ilmselgelt räägin soome keelt nagu venelane. Cudos for me!

Aga okk, ma nüüd lähen külastan taaskord ülikooli. Ma tahan niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii väga sisse saada, et ise ka ei usu. Hoidke mulle pöialt! Or else...