Natuke horoskoopi

On a good day, you are brilliant! And on a bad one? Well, even at your worst, you still have more to offer than many folk do at their best. It's important now, not to underestimate your charm, your talent, your intelligence and your experience. Is there a risk you could overestimate some of the above and become dangerously overconfident? Well, yes, there is a slight risk but then, you are a Virgo! We'll cross that bridge if we ever get to it. Right now, you need to feel sure of yourself. And you deserve to, too. .. now, big changes are due to happen in August.

Esiteks, even at my worst I still have more to offer than many folk do at their best. Hihihihi. Take that, bitches!!! Plus, big changes are due to happen!!! Kuulsite seda? Jaa, New York ja Toronto ja kõik ootab mind. I can feel it. I'm coming, my babies, I'm coming! Hahaha...no, veel ei ole lennupileteid ja ma tahan enne oma IELTSi ära teha, mis on 21.augustil. Kuid sellegi poolest...ooo, juba ootan neid suuri muutusi ja seiklusi. Mu elu on liiga üksluine olnud juba aastaid. Ei ole enam psühhopaadist isa ega söömishäireid ega hullumaja ega Levika vetsus s***v******. Okei, see viimane oli päris huvitav ja ÜLDSE MITTE kahtlane näide. Oh well. Tahan juba teha oma eluga midagi! Seikkailu alkaa nyt! Või nii ma vähemalt kavatsen endale öelda enne, kui lennukile lähen...kunagi...varsti. Tõn tõn tõn tõn.

Kuid täna lähen koos Andraga kontserdile. Mika Mika Mika Mika Häkkinen! Okei, tegelikult lähme lihtsalt Mika kontserdile. Jei! Jälle midagi toredat. Vähemalt ma ei sure masenduse kätte see suvi, kuigi ma olin sellele väga lähedal, haha.

Aga olgu, ma pean nüüd igasugu asju tegema ja siis end valmis panema.

Davaido Neigaus,
teie Raija Papaia

Mehed

Anna inspireeris mind ka postitama pilte ilusatest, kuumadest ja fantastilistest meestest, keda ma armastan. Ja siin nad on (kuigi mitte meeldimise ega tähtsuse järjekorras):

Sissejuhatuseks lihtsalt üks lahe pilt. See mask on kaunis, isegi kui meest selle taga pole näha.

Okei, Frank polnud kunagi ilus ega kuum, kuid tema muusika erinevalt temast on surematu ja nii tohutult hea, et ta väärib seda kohta siin.

Okei, pole küll kõige ilusam pilt temast, aga ta on ikka ülikuum (oma silm on kuningas).

The Moody Blues'i laulja (ehk teate laulu "Nights in white satin"?). Kurat, miks ma ei elanud miljon aastat tagasi?

Üks mingist Euroopa riigist pärit viiuli- või klaverimängija. Ta on lihtsalt nii...omamoodi ja artsy.

Christian Bale - there's just something about him.

Ma ei tea, mulle meeldib muusika ja mees ka.

Nii faking kuum mees.

No seda meest ikka kergelt üle ei trumpa. Johnny (K)(L)

Avastasin selle pildi (pole küll parim, kuid ka mitte halb) Lõuast oma arvutist. Kahju, et ta nüüd nii muutunud on, aga mingi aeg ta võttis ikka hingetuks.

Tema võlu on mu jaoks mingil määral kadunud, aga alguses oli ka mul WHOAH.

Jim, Jim, Jim, Jim, Jim!

Brian - taaskord mitte maailma ilusaim mees (kuigi Lauri Pedaja arvab nii), aga ta on Brian, ta on Placebo, ta on vapustav.

Ilus mees suitsetamas - what could be better?

Lõpetuseks kirss koogil: Esiteks ilus mees, teiseks üliilus jakk ja kolmandaks nii ilus pilt, et see lausa kaunistab mu laptopi desktoppi.

Kui keegi teist on kunagi kahelnud mu seksuaalsuses, siis loodetavasti see on järjekordne tõestus sellest, kui väga ma mehi armastan. Mmm..

The summer is here at last

Või selline tunne mul vähemalt on. See laul muide ehk siis The Zombies - A rose for Emily on mu uus helin. Kuid nüüd viimase aja sündmuste juurde, üritan siis kuidagi seletada, mis kombel mulle suvetunne lõpuks AUGUSTIS kohale jõudis. Nii, et hey ho, let's go!

Teisipäev, 27.juuli

Olin tööl, suht okei oli tegelt. Erkki otsustas, et võtab mu kolmapäeva ära ja ma olin nagu JEHUU! No sii pärast tööd tuli Ragnel mõte juua siidrit või vinood või midagi taolist. Helistasime Andrale, kes tegi sel hetkel passipilte Solarises. Läksime ka sinna, aga meie võtsime suuna alkoholiosakonda. Otsisime sobilikku roosat veini. Meil oli kaks kriteeriumi: 1) keeratava korgiga ja 2) võimalikult suur alkoholisisaldus. Lõpuks võtsime Ragne auks Miller's Mile'i (ta perekonnanime järgi jaa), mis oli lausa 14% :O Lisaks ostsime DLighti-stiilis õlle. Mina võtsin siis Baltika Lime Cooleri, mis on väga hea diil kusjuures! Kahjuks õlude vahel tuusaldes pillasin ühe pudeli maha ja see läks katki ühesõnaga. Siis ma otsisin miljon aastat inimest, kes selle ära koristada võiks (mul oli kavas see pudel kinni maksta by the way). No, lõpuks mingi inimene tuli, viskas kaugelt pilgu peale ja ütles: "Kõik on okei". Selle peale kukkusin mina laulma: "It's okay, it's allright, I'm gonna clean this up all night". Hahaha. Olen jaa taun, saage üle. Kassiiriks valisime Andra lemmikmehe. Ütlesin talle, et tahan selle õlle vaid kinni maksta, mitte osta.l Seepeale ütles mees: "Mina pole näinud, sina pole näinud" ja pani selle leti alla, ega löönud läbi. Avv, Solarise töötajad on nii toredad alati.

No, siis läksime vaateplatvormile, kus kohtasime üht megamällis tüüpi, kes tuli suitsu küsima. Sel poisil oli ühes käes 1,5 liitrine veinipudel, teises sigarett ja ta sülitas pidevalt maha ning rääkis, et tema õppis Tartus õpetajaks. See oli hilarious! Mõtlesime, et nojah, selline see Tartu Ülikooli kvaliteet ongi, siuksed tüübid sealt tulevadki. Tegime sellest vennast pilte ja videoid. Minu meelest tuleks tema pilt panna Tartu Ülikooli kodulehele ja alla kiri "Minust saab õpetaja". Tubli, Eesti, nii peabki! Näitame neile Euroopa värdjatele eeskuju. See poiss lubas muide kunagi avada Pelgulinnas ülikooli. Seda nalja ma tahan näha. No, mingi hetk tuli välja, et see naljakas purjus tüüp (kes kuses meist 1,5 m kaugusel ja rääkis samal ajal meiega juttu edasi) on Stenmari sõber. PIINLIK.

Mm...helistasime ja sõnumeerisime igast inimestele, et saaks ikka peo käima. Natuke enne kümmet läksime Ragnega alksi juurde ostma Kolmjalast. Siis siirdusime Chocco, et vetsus käia, möödudes teel Tšaikovski hoovist, kus silmasime Meelist viiuldamas. Vetsus käidud, läksime Josesse pleedi tooma, sest vaateplatvormil hakkas juba chilli (me istusime muide seal Toomkooli platvormil, kus need rotid on). Korjasime peale ka Sandra ja Estri. Ragne oli juba vahepeal ära läinud, sest Andra saatis sõnumi stiilis "Kas te jäite sinna surema?" Platvormile oli juhuslikult sattunud ka Paula. Hiljem tulid Sven sõbraga, Ingmar ja ka Meelis. Ragne korraldas vaateplatvormil peo! Halleluuja! Oli ka viimane aeg. Jõime (ma olin selleks ajaks juba VÄGA purjus), tegime kanepit ja rääkisime juttu. Sandra mõnitas mind, et ma nii putsis juba olen omadega, hahaha. Siirdusime edasi Hella Hundi parki. Seal olid Erkki, Siim Adamson, Liina-Mai, Joosep Vimm, Karl Aukust ja võimalik, et veel tuttavaid. Ma olin ikka nii purjus ja rääkisin Erkkile oma ema Levika-seiklusest ja teema. Ahjaa, Märt oli ka. Vähemalt Andral oli seltsi, sest ma käisin inimese juurest inimese juurde. Mm, Marianna oli ka seal. Haha...okk, palju tuttavaid. Ma ei mäleta, kuidas me koju läksime...taksoga jaa, aga kuhu me selle kutsusime? No, igatahes. Väga tore ja seltskonnarohke õhtu oli igatahes.

Neljapäev, 29.juuli

Olin päeval tööl. Moonika oli nõus minu asemel tund aega kauem olema. Nii armas temast. Ahjaa, ma tegin endale (alkoholivaba) joogi ehk siis coca, laim ja jää. Tegin veel Moonikale nalja, et vaid rumm on puudu. Jätsin selle joogi siis moosiletile ja läksin ise korraks kassa juurde. Möödus ehk pool minutit, kui läksin uut lonksu võtma ja siis ma ütlesin Moonikale: "Issand, see laim muudab ikka täiega coca maitset, sest see maitseb nagu siin oleks rummi!" Moonika naeris ja ütles: "Ma PANIN sinna just rummi". Hahaha. Old habbits die hard. No, sain varem ära, läksin koju ja siis rääkisime Annaga ja mõtlesime, et äkki ikka ei lähe Mariaga välja (tuli just päev varem Barcelonast), sest ta rääkis, et saab miljoni inimesega kokku jne. ja me mõtlesime, et äkki see on nagu üks kord, kui Anna tagasi tuli ja siis Maria oli Patrickus mingi 100 sõbraga ja nii meil jäigi rääkimata. No, Maria sõimas siis Annal näo täis selle jääme-koju-saame-homme-kokku mõtte peale. Otsustasime, et peame ikka minema, muidu Maria ei andesta meile seda never või vähemalt mitte niipea. Anna ütles samas mulle, et "Lähme, aga ma ei helista Mariale tagasi, et öelda, et me ikka tuleme", mille peale ma vastasin: "Jah, las marineerib". Hahahaha, marineerib. MIDA SÕNA?!

Igatahes. Läksime, saime Maria ja Kätliniga Hundi pargis kokku. Nad olid juba jumala purjus. Ülinaljakas oli. Nägime veel paari tuttavat. Me Annaga alustasime õluga ja siis liikusime edasi veini juurde (ahjaa, me olime enne joonud ka ühe kange gin lonkero, mille ma olin veepudelisse pannud). Iu, see vein maitses nagu äädikas. Aga nagu ma olen korduvalt öelnud...ega siis jook joomata jää. Ilmselgelt see on minu mantra. Hahaha. No, edasi läksime Levvarisse, kus jõime kõik veel ühe õlle ja rääkisime minu tulevikust. Anna ja Maria sisendasid mulle nii palju julgust ja niii tore, et vähemalt KEEGI näeb minus potentsiaali. Maria kadus siis ära, aga mina ja Anna läksime tantsuruumi. Ja OH MY GOD, ma tantsisin nagu tantsuvideos. Visklesin mööda pinke ja vehkisin peaga, olin nagu Madonna või keegi. Ja siis me lükkasime ühe tooli tantsupõranda keskele ja ma hakkasin selle peal tantsima ja siis üks tüüp keerutas mind tooliga ja siis tuli ka teine tüüp ja nad tõstsid mu üles. NIIIIII LAHE. Sitaks äge. Ma ei tea, kust mul viimasel ajal see julgus tuleb...ma julgeks nagu ükskõik, mida teha. Häbi on, aga ei tunne nagu Meelis ütleks. :D:D

Läksime siis õue, kust leidsime Maria. Ahjaa...siis läksime Protesti, aga seal hakati juba sulgema. Maria ja Kätlin tahtsid süüa, aga nii Mäkk kui Hess olid kinni. Kätlin tellis takso ja läks kodumaale. Meie kolmekesi, Präänikute maalt, suundusime Nimeta baari. Täiega naljakas teekond oli sinna igatahes. Kohale jõudes mõtlesime, et lähme hoopis Shootersisse, mis oli veel paar nädalat tagasi Capris/Kapriis (ükskõik, kuidas see kirjutatakse). Tellisime endale ühe odava shotiringi (75 kr 5 shotti). Baarimees valis ise joogi välja. Tema valikuks osutus "Vallatu koolitüdruk", mis oli siis mingisugune viinaga jook. Me saime 5 asemel lausa 8 shotti, aga valasime kaks tükki kolmeks, nii, et põhimõtteliselt said kõik 3. Need said ruttu joodud, siis Maria läks takso peale, aga me Annaga hoopis Nimetasse. Ostsime õlle, Annal oli veits halb olla selleks ajaks, nii, et väike tualetikülastus kulus marjaks ära. Käisime ka kahes erinevas suitsuruumis. Esimeses pidi püsti seisma ja seal oli üks Soome tšikk ja ta ütles, et ma räägin soome keelt vene aktsendiga. Kui vaid mu vanaisa oleks seda kuulnud! See tšikk oleks siis vist peksa saanud, sest MINU vanaisa tappis Talvesõjas 1000 venelast või nii mu isa väitis vähemalt.

No teises suitsuruumis istudes (sõna otseses mõttes istudes) trehvasime Indrek Kerbot. Ta kõndis sealt mööda ja kasutades tema sõnu "Nägin su imeilusat nägu ja lihtsalt pidin siia tulema". Cheesy. Aga igatahes. Jõime õlled ära ja läksime välja, kus istusime kõnnitee äärde. Väljas oli juba valge. Indrek tuli ka meiega ja Anna oli terve aeg nagu: "Issand, Raija, kes see imelik tüüp on?? Ta on nii ebameeldiv ja nõme. Miks sa räägid üldse temaga??" Selgitasin, et me juba vanad tuttavad. Anna ei mõistnud mind. Hahahaha. Samas tema leidis mingi ameeriklase (otse Brooklynist), kellega ameleda. Mina vahetasin selle ameeriklasega kontakte igaks juhuks, kui ma varsti peaks New Yorki sattuma. Nimeta ees sai veel nalja, aga me lahkusime mingisugune 6? Indrek võttis mul käevangust kinni. Akward. Viskasime ka ameeriklase ära, see kutsus muidugi Annat brunchile ja enda hotellituppa, aga tark ja arukas neiu nagu Anna meil on (khihihi), ei võtnud ta vedu. Viskasin siis Anna koju ja suundusin ka ise kodumaale. Vaatasin vist arvutist Blackadderit ja jäin magama. Ehk oli see nii? Ma ei tea, ausalt öeldes on need lõpud minu meelest kõige keerulisemad! Mingi...MIDA MA TEGIN PÄRAST KOJU JÕUDMIST? Kunagi ei mäleta. Kuid ega seal midagi väga põnevat ei saanudki olla, eksole?

Laupäev, 31.juuli

Jepp, terve päev kodus. Tegin Baieri kartulisalatit, mis on sitaks hea. Raimo ütles ka eile, et palju parem, kui see tavaline eesti kartulisalat. Mhmm. No, Andra sebis mind kogu päev, et õhtul läheks ikka välja. Lõpuks paningi end valmis. Tegin kodus endale ka ühe lahja viinakokteili, aga tegu oli Saaremaa viinaga, nii, et see maitse ei kadunud veel paar tundi ära. Rõve. Võtsin linna kaasa ka pudeli veini, mis meil kodus oli. Saime Andraga Vabakal kokku ja hakkasime linna poole minema. Mõtlesin, et läheks Hella parki, aga seal oli ikka veel terass lahti ja kliendid olid ja puha. Hakkasime edasi suunduma kusagile Niguliste poole. Seal Swedbanki automaadi juures kohtasime aga Liisit, kes kutsus meid tasuta peole (Taavi sünnipäevapidu ühesõnaga). Seal oli nii palju vanu tuttavaid, kuigi tegelt rahvast polnud palju. Seal on mingi uus klubi, mille nime ma ei mäleta ja noh, sees veetsid inimesed väga vähe aega. Tuttavad siis: Liisi, Taavi, Gleb, Roma, Kalle, Netu, Bruno, Märt, Märdi sõber (kellest tuleb ka kohe juttu), Tambet, Jan ning vahepeal kõndisid mööda ka Karin ja Silver. Saime Glebilt kaks tasuta Coronat ja ühe rummikoola. Avv. See vein muide, mis mul kaasas oli, oli täiega hea. Poolmagus Spier (Nautimus soovitab). Ostsime seest ka siidreid.

Vahepeal piilusime Hundi parki, kus oli Dolore/a sõbrannaga ja Karl Aukust. Kolmjalas nägime Germanit ja Ragnarit. Hahaha, kogu õhtu oli see kus-hundist-rääkida värk (mitte seotud Hundi pargiga) ehk siis nägime kõiki, kellest rääkisime. Tuli välja, et German töötab Amarillos. Eiiii. Nii naljakas. No...sees rääkisin ka klubi omanikuga. Tahtsin osta üht maali Andrale. Sellel oli sfinks, mille ukse ees seisid kaks inimest. Maali nurgas oli kiri "IT'S EMPTY? NO SHIT?!" Aga see maksab vähemalt 3000 kr. Oh no! Ost jääb vist ära. Aga jumala tore õhtu oli. Kohtasin nii Bruno kui Märdi uusi girlfriende. Ahjaa, see Märdi sõbra lugu! Nimelt läksin vetsu. Uks käis haagiga lukku. Panin ukse lukku. Just, kui oli lõpetanud ja aluspüksid üles tõmmanud, astus sisse Märdi sõber. Hahahaha. Niiii haige. Läksin tagasi õue, ise südamest naerdes. Kõik küsisid kohe, mis juhtus. Märdi sõber tuli hiljem end meile tutvustama. Ma ütlesin: "Me oleme juba kohtunud". Hahahaha. Nonii. Mingi hetk sattusime ka Levikasse, aga seal polnud midagi teha. Küsisin Arvidi käest Raimole turvamehetööd, aga tuli välja, et nad ei vaja uusi turvamehi. Läksime siis aknalauale istuma ja siis sinna tuli mingi taanlane. Viskasime ka tema taksoga koju. Mina ise olin koju jõudes juba kainenenud. Rääkisin Raimoga päris adekvaatselt juttu ja sõin Baieri salati jäänused lõpuni. Niiiiiii hea salat. Tahaks veel. Kuid täna teen carbonarat. Nämma. Varsti lähen siis vaaritama, jaaa ;)

Nii palju siis viimase aja sündmustest. You like?

Alati teie,
bravuuritar ja nüüdsest ka piraat,
Captain Rum, Raija Rum

Everybody's going to the party...

have a real good time. Dancing in the desert, blowing up the sunshine. Hea laul, samas System of a Down on alati hea. Klassika siiski ;)

Reede, 23.juuli ehk Saneli ja Karli sünnipäevapidu

Ärkasin millalgi hommikul ja tegin kodus mingeid asju. Mul oli plaan minna randa ja seekord Kakumäele, kus pole käinud aastaid. Mind motiveeris ka see, et kõik kiidavad Kakumäe vett (kuigi tuli välja, et see puhta vale, sest Stroomi vesi on puhtam). Hahaha, olin juba mitu päeva planeerinud seda ükski randa minekut ja mõelnud välja plaani, kuidas ma ei kaota väärtuslikke asju, kui keegi peaks mu koti ära varastama. Nimelt jätsin telefoni ja rahakoti koju, aga võtsin kaasa veits sularaha ja vist ID-kaardi (et mupodele näidata, kui buss peatatakse). Et teaksin ikka kellaaega, millal bussid tulevad, panin randmele oma Swatchi käekella. Riietus oli mul enda kohta väga napp (teiste kohta on nii või naa alati napp :D), nimelt käisin esimest korda üle pika aja paljaste jalgadega (majast) väljas. Lisaks oli mul täiesti debiilne soeng tehtud. Samas mul oli fancy, kuigi natuke kartulikotilik, kleit, mis matchis mu roosade päikeseprillidega :P No olgu. Läksin bussi peale, tulin viimases peatuses maha ja hakkasin randa kõmpima, sinna oli mingisugune 1,5 km. Muidu oli väga palav ja päike kõrvetas ja nii edasi, kuid KOHE, kui ma oma jala rannaliivale tõstsin, tegi päike tinatuhka. What was up with that? Aga ma olin juba nii palju teinud selle heaks, et saaksin ujuda meres esimest korda selle suve jooksul, mistõttu ma ei lasknud end pilvedest ja külmast tuulest heidutada. Peitsin kella, mp3 ja raha liiva sisse mati alla ja läksin ujuma. Vesi oli soe ja sogane (äkki ma sattusin kogemata Harku järvele?). Olin rannas mingi 2 tundi ja sain ikka päikest (varjus võtab ka ju). Läksin koju, sain taaskord napilt ja mingisuguse õnneliku kokkusattumuse läbi kohe bussile.

Kodus sõin salatit, et liiga purju ei jääks peol..kohe, haha. Raimo ostis mulle Prismast kaks pudelit šampust ja kaks siidrit. Jõin mõlemad siidrid kodus ära, sest mul oli nii palju aega...või nii ma arvasin. Tuli välja, et internetis olid valed bussiajad ja seetõttu ma läksin hoopis taksoga ja korjasin Stefi ja Andra kusagil Harkus peale (Kiriku peatusest). Sõitsime edasi peole. Selleks ajaks sadas vihma (õigemini hakkas kohe sadama, kui ma taksosse istusin...taaskord õnnelik kokkusattumus). Taksos andsime kõik Andrale raha, et ta paneks selle ühte kohta. Nimelt pidi iga külaline kinkima 100 kr. Kohale jõudes läksime kallistasime ja soovisime Sanelile ja Karlile palju õnne. Ma sain väikse šoki osaliseks, sest Karlil on nüüd lühiksed juuksed, tal pole enam habet ja ta on päris palju alla ka võtnud...ühesõnaga ta nägi jumala hea välja, hahaha. Sannu on ka kusjuures täiega alla võtnud ja peol ta kandis ka lühikesi pükse ja see on nii lahe, et ta tunneb end nüüd mugavamalt ja värki. Head inimesed peavadki olema enesekindlad ja õnnelikud.

Kui sünnipäevalapsi õnnitletud ja teisi tuttavaid tervitatud läksime viisime Stefi ja Andraga kotid sisse ning peitsime kõik väärtuslikud asjad Stefi kotti ja selle peitsime minu ja Andra kottide alla. Me olime kõik ostnud endale 2 pudelit šampust, aga otsustasime, et hakkame neid kordamööda jooma (noh, et üks pudel korraga) ja et alustame minu omadega, sest neis oli rohkem alkoholi. Mõtlesime, et hea plaan on end ruttu kergelt purju juua ja siis jätkaks lahjematega, et liiga mälli ei jääks. Istsusime siis väljas (mingid inimesed olid ka sees) ja rääkisime Saneli, Kiku, Maarja ja ka vanade tuttavate nagu Indrek Kerbo, Indrek Aabeli, Lauruse, Laurenciuse ja natuke ka Jeesuse, Marguse ja Eliise poisi Ergoga (kellega sai palju nalja, selles suhtes, et ma häbistasin end veits...noh, nagu mina ikka). Peol oli ka Saneli uus sõber Kert, kes sai laupäeval 18.aastaseks, wohoo. Terve õhtu rääkisime, et Stef peab Kerdile käe ümber panema, aga õhtu kujunes hoopis nii, et...noh, et...MINA tegin seda. Hahahaha. See oli tegelt nii, et õues hakkas mingi hetk külmaks minema ja Andra läks tõi endale seest teki. Andra nägi aga, et ma värisen ja siis ta andis ka mulle ja ka minu kõrval olevale Kerdile tekki. Siis läks Andra sisse vett tooma ja see tekk kukkus minu õlgadelt maha. Kert võttis selle üles ja pani oma käe koos tekiga mulle ümber. Ja siis ma mõtlesin, et on hea mõte käsi temale ümber panna ja oma pead ta õla peale toetada. Ilmselgelt olen pedofiil. Samas selleks kellajaks oli ta juba täisealine!

No, kõik hakkasid ära minema või õigemini läks Kiku ja pärast Andra, sest seltskond oli neile väga vastukarva. Aa, ma vahepeal mainin, et me jõudsime peole umbes 22.30 ja kella üheks olid šampused otsas. KUUS pudelit. Me Stefiga tinistasime juba õlle selleks ajaks :D No...Kiku ja Andra läksid siis ära, erinevatel kellaaegadel küll. Keegi rääkis vahepeal, et Laurencius paneb Evat üleval. Hmm...ja pean tunnistama, et mingi hetk oli kõik väga ähmane. Stef sebis Indrek A'd ja mina siis vist Kerti ja siis läksime kõik sisse (no...alles oli ehk 10-15 inimest). Sees tegin endale rummikoolasid (bad move) ja rääkisin Saneliga ja siis ta ütles, et ma meeldin Karlile. Ma ei mäleta miks või mille peale ta seda ütles ja ma tõesti ei tea MIKS ja KUIDAS, aga järgmine hetk ma vist tantsisin Karliga ja siis me kukkusime amelema. See kestis päris kaua. Kõigi silme all. Ägens. Hahaha. Ei, tegelt oli täiega tore ja täiega hea ja Karl suudleb hästi ja puha, aga iga kord, kui mul see asi meenub, siis ma haaran oma peast kinni ja olen nagu "mida? MIKS??". No igatahes, kui me isegi Kerdiga sebisime (ja ma pole hetkel enam nii kindel selles), siis teda igatahes see, et ma tema ees teise tüübiga amelesin ei heidutanud, sest lahkudes ta ütles: "Ma loodan, et me kohtume jälle varsti, väga varsti". Woohoo, I feel like a playa now. Raqueesha knows her shit!

Igatahes. Kerbo ka sebis mind ja Laurus tegi mulle abieluettepaneku. Samas pean tunnistama, et ma olen selles seltskonnas alati väga populaarne olnud. Avvv ja siis me rääkisime Saneliga tulevikust ja sellest, et ma lähen kindlalt välismaale ja tema koolist ja Sanel hakkas nutma, nii, et pisarad voolasid. Ta palus vabandust ja ütles, et tal on selle pärast nii piinlik, aga minu meelest see oli nii armas ja siiras ja tore. Hoidsime siis käest kinni ja nutsime koos. EMO! No...siis Karl ütles mulle mitu korda, et ma meeldin talle ikka väga väga väga. Hmm...aga Sanel ja Kert läksid siis vist koos ära vahepeal. Meie Stefiga läksime mingisugune kell 10-11 vahel hommikul mingi bussiga. Indrek saatis Stefi ära ja hoidis tal käest kinni ja Karl saatis mind ja tegi sedasama. Siis oli goodbye kiss ja siis sõitsime bussiga ja naersime päris palju. Ma läksin Õismäel maha, istusin trolli peale ja sõitsin kodu poole, terve aeg (5 minutit ehk?) mõeldes ühele burgerile või pakile chicken mcnuggetsitele. Otsustasin siiski minna koju grillvõileiba tegema, aga kahjuks mind ei lastud sisse. Õues oli kind of chilli ka, niisiis läksin Mäkki. Ostsin 9 chicken mcnuggetsit, ühed mundris kartulid (mille kaste maksab nüüd 6 krooni juurde!!!) ja coca-cola. Sõin ja lugesin lehte (ainsad kohad, kus eesti lehti kõlbab lugeda on Hess, Mäkk või kohvik Olümpia esimesel korrusel). Hakkasin jälle kodu poole suunduma, aga nüüd panin vihkmakeebi selga, sest vihma sadas, dooh. Keegi ei lasknud jälle koju sisse.

Mu ema helistas siis muideks mulle. Kell oli ehk 11.30 või 12 juba. Mu ema kutsus mind Olümpiasse lambapraadi sööma koos tema ja Ahtoga. Ma ütlesin esiteks, et ma olen juba söönud ja teiseks "Miks sa jälle Ahtoga väljas oled, eile alles käisid ju?" Selle peale ütles mu ema: "Ah, ei, ma pole veel koju jõudnudki meie eilselt kohtumiselt, me oleme siiamaani koos". Okei, sõnad olid võibolla natuke teised ja meie jutt oli palju pikem, aga point jõudis ikka kohale (oma emast räägin ka kohe lähemalt). Niisis kuna ma koju ei saanud, läksin Hessi karamelliga jäätist sööma ja rääkisin oma endise juhatajaga ja lugesin lehte. Tuppa sain lõpuks mingi 12.30 ja 13 vahel. Pesin näo ja hambad ära ning viskusin voodisse. Magamisest ei tulnud väga midagi välja ja mu ema helistas mingi kell 16 ja palus, et ma talle Olümpiasse järgi läheks, muidu ta ei saa Ahtost lahti. Ma ütlesin emale, et ma suudan vaevu kõndida, et jääb ära. Läksin palusin, et üks vendadest läheks (neid vist väga ei kottinud). Ema helistas poole tunni pärast ja ütles, et mingi Voldemar toob ta koju, aga mu ema jõudis ikka alles 17.30. Mina magasingi mingi 3 tundi, siis tõusin kuidagi püsti, koristasin natuke ja vahtisin telekat ning siis tegin magushaput kana, mis oli väga maitsev ja vaatasin Poirot'd, kui ma ei eksi. Samas kaotasin terve päeva, aga mu reede oli täiesti uskumatu! Nii lahe pidu. Tõesti kahju, et Andral ja Kikul see nii halvasti lõppes. Vähemalt minul ja Stefanil oli ülitore, tantsisime ja ma kukkusin laua pealt maha ja puha ja amelesin üle pika aja nii pikalt :D

Aga mu ema kohta veel. Ta läks ka reedel välja nagu mina, aga tema läks 17.30. Ta naases laupäeval samal ajal ehk siis tüüp pani 24 tundi järjest pidu. Müts maha! Mu ema käis niisiis Ahtoga Texases söömas, siis Pühavaimu hoovis, siis Depeche Modes, siis LEVIKAS (mu ema tantsin mingite noorte poistega seal üleval ja kusjuures Anna oli tetda see õhtu näinud ka linna peal), edasi läksid nad Laine baari (piinlik) ja siis Olümpiasse lammast sööma. Ahtoga on see lugu, et ta ei väsi joomast. Once he starts, he can't stop. Küll see mees on alles vastupidav. Aga issand, kui mu ema tuli laupäeval koju, siis ta rääkis oma õhtust nii, et ta lamas pesu väel voodis, silmad kinni ja rääkis minuga ja naeris ja mul oli selline tunne, et mina olen see ema praegu, kuigi tegelikult peaks mina olema see, kes lamab ja jutustab oma uskumatust õhtust. Ja kui mu ema mainis Levikat, siis ma olin nagu "Eiiiii, sellest tuleb ju skandaal!!! Ma loodan, et ükski mu tuttav ei näinud sind". No tegelikut on päris tore, et ta käis väljas ja lõbutses nagu 20-aastased ja teema. Kahju ainult, et mu ema ikka PEAB mind üle trumpama, ta vist lihtsalt ei suuda muud moodi :D:D:D

Mis siis ikka? Ülitore, et lõpuks, LÕPUKS olen ma selle suve jooksul ka hullu pannud ja olnud mingil peol all-night-long ja puha. Raija soovitab :)

Ülevaade

24.aprill - eesti keele riigieksam ehk kirjand. Uskumatul kombel sain 92 punkti :O
29.aprill - tellisin Soomest ära raamatu "Johdatus arkeologiaan"
3.mai - maksin raamatu ära ja see pandi teele. Kuid kae nalja, see ei tulnud kunagi kohale ja siis nad saatsin mulle juunis uue, aga see saabus kahjuks liiga hilja.
8.mai - inglise keele kirjalik eksam. Sain 72 punkti.
10.mai - inglise keele suuline eksam. Täispunktid ehk siis 20. KOKKU sain inglise keele eksamil ka 92 nagu kirjandilgi. Suht okei.
12.-13.mai - Vihula tripp.
14.mai - tutipäev.
28.mai - ajaloo riigieksam. Päris huvitav. Kahjuks sain vaid 76 punkti, aga välismaal ei pruugi mul neid punkte üldse vaja minna.
1.juuni - avastasin lõpuks, et see faking raamat läks KINDLALT kaduma. Rääkisin Helsingi Ülikooliga ja mulle öeldi, et kui ma eksamit ei tee, then I can kiss university goodbye. Nutsin ja oigasin maas oma laua all ja piinlesin valude käes, sest olin lootuse täiesti kaotanud. Kuid õnneks on mul Andra, kes on täiesti imeline ja keda ma armastan nii väga. Andra motiveeris mind uuesti uurima, et kas Eestis tõesti pole kusagil seda raamatut. Sain teada, et Tartu Ülikoolis on ainus Eesti eksemplar. Ja siis oli Aivi imeline (kuigi Karl Aukust pakkus ka abi, aga Lauri on valus munn ja ta pole MINGI mees, bahh). Igatahes, pidin lihtsalt Laurit siunama, sest ta on oma mehelikkuse minu silmis täielikult kaotanud ja kuigi ta arvab, et nüüd, kus ta Tartus õpib, siis ta on MEES, siis ta eksib rängalt. See "olen meha" on vaid näitemäng, et oma šovinistist õppejõude impressida, aga see sitt ei lähe minuga läbi. Sa olid varem väike poiss, Lauri ja sa oled seda ka praegu edasi. Piinlik. Kuid jätkakem mu looga. Aivi sai mulle kuidagi väga napilt selle raamatu järgmisel päeval ehk 2.juunil. Vastutasuks tellisin talle netipoest lilled, sest Aivi on INIMENE ja nii Andra kui Aivi tegid kõik, et mind aidata, mitte nagu mõned teised taunid.
2.juuni - läksin Cargobussi raamatule järgi ja käisin Andraga küüntes (talle tehti niisiis).
4.juuni - Heidy sünnipäev. Päris tore. Estam ütles midagi märkimisväärset ehk siis "Eesti pole see riik, mis ta olema peaks". So true.
3.-8.juuni - õppisin. Lugesin läbi 500 lehekülge soome keeles. Meeeeletu.
7.juuni - ja lõpuks saabus Soomest see kuradi raamat!!!
8.juuni - sisseastumiseksam Soomes ehk pidin kirjutama 4 tunniga ja HARILIKU PLIIATSIGA kaks esseed. Täielik nali, kuid ma olen enda üle TOHUTULT uhke, sest ma tegin seda kuigi mõtlesin isegi Helsingis, et bailin ja lihtsalt ei lähe sinna. Kõik viimaseks jäänud tüdrukud nutsid, sest ei jõudnud lõpetada. Ma ka mitte, aga ma naeratasin nagu hull, läksin õue ja tegin ühe sigareti. I guess we all cope in our own way. Siis läksin šoppama, aga ma olin nii läbi, et ma isegi ei proovinud midagi selga, peale rinnahoidjate muidugi, neid ei tasu huupi osta. Samas H&M'i pesus pole ma pidanud kunagi pettuma.
12.juuni - pidu Patarei vanglas. Käisin Anna, Andra ja Kikuga. Esinesid Sõpruse puiestee, päris hea uustulnuk Tallin Daggers ja DEF RÄÄDU!!! (viimane oli nii hea). Üldse väga tore pidu oli, pärast läksime Annaga Levikasse, sinna tuli ka Carmen ja üleüldse tore oli. Hea oli üle pika aja mingil päris peol, päris üritusel käia.
19.juuni - Kiku ja Stefani lõpetamine. Ühtlasi ka juuksur Oskari matused (sinna ma ei läinud, sest ajaliselt oli suht võimatu ja lisaks oli järgmine päev mu enda lõpetamine). Kuid jah, Oskar...ta oli vaid 32 ja suri infarkti 14.juunil. Puhaku ta rahus.
20.juuni - minu lõpetamine. Pidasime Andraga kõne. Rääkisin, et Aeg on suur liivakell, kust langevad liivaterade asemel tetrise kujundid. Ma olen alati olnud eluterve nagu me teame. Sain kiituskirjad eesti keeles ja kirjanduses, jei. Pärast meie lühikest tseremooniat pildistasime õues, siis läksin perega Texasesse sööma, siis Chocosse (kusjuures Raimo oli ka terve aeg meiega, avv). Kell 19 hakkas Poseidonis viimne õhtusöömaaeg ehk kõik lõpetajad ja õpetajad sõid ja jõid koos. Niiiii naljakas ja tore. Meie lõpetamisel mängis mingi imelik keelpilliansambel erinevaid poplugusid (ülilahe oli tegelikult), esimene oli "Video killed the radio star" ja üks oli ka Frank Sinatra "My way". Nüüd ma muutun nii kurvaks iga kord, kui ma seda lugu kuulan. And now the end is near and so I face the final curtain. Jah, igatsen kooli ja õpetajaid ja klassikaaslaseid niiiiii väga :(:(:(
2.juuli - tagasi Chocos (seekord mitte Joses), kuid ainult kuuks ajaks. Ma pidin tegelt olema mingi kolm päeva, aga kae nalja, tegelt on 18 ehk siis minu juuli läks perse. Kuid mis siis ikka, elu on selline. Hull, Chocosse pandi nüüd kaamerad ja juunist ka jälle uus juhataja ja uued reeglid ja hängimine on keelatud ja see oli kõigile viimane piisk karikas ja septembrist põhimõtteliselt mu sõpru seal eriti ei tööta. Ei, good for them, absoluutselt, aga kuradi kahju on ikka, et need muutused ei jäta tulemata.
10.juuli - Erkkiga Joses tööl. Pärast tööd läksime tema ja Sandraga Ingmari poole peole. Jälle väga tore oli. Samas Sandra ostis kahe valge pakiveini asemel punased ja ta tahtis algul osta kaks 3 liitrist. Esiteks me tahtsime teha Erkkiga valge veini spritsereid (meil oli õunamahla ja gaseeritud vett ka)...teiseks meil ei olnud kavatasust end järgmisesse õhtusse juua. Aga samas punane vein õunamahla ja gaseeritud veega kõlbab ka juua. Nii, et ärge muretsege, kui ise kunagi vale ostate. Ega jook siis joomata jää, jumala pärast. Kuid jah, lahkusime Madliga viimasena. Millalgi jõudsin koju, kella ei mäletagi. Haha.
12.juuli - käisin Tallinna Ülikoolis sisseastumiseksamil, mis koosnes mingist eksamist (Herodos ja Zarathustra - VÄGA PIINLIK) ja intervjuust (mind pinniti räigelt). Sain 30 punktist vaid 19,2, aga sain mõned päevad tagasi teada, et sain tasuta sisse ikkagi. Jei.
15.juuli - HIM. Nii lahe kontsert. Ville on ikka sitaks kuum. Kurat, see oli täiega naljakas õhtu, aga samas ma ÜLDSE ei viitsi pikalt rääkida. Käisin Anna ja Andraga. Seal olid veel Carmen, Liisbet ja Kadri.
19.juuli - pärast tööd jõime Andraga vaateplatvormil šampust. Käisime ka Taco Expressis , kus sõin esimest korda elus chimichangat. Jõime siidrit ka. Siis läksin trolli peale.
20.juuli - vaatasin Helsingi Ülikooli kodulehelt, et ma VIST ei saanud sisse. Kurvastus. Andra tuli jälle šampusega. Läksime vaateplatvormile, kus mõtlesime välja, kuidas mendile mitte vahele jääda ehk siis menti nähes viskame tühja pudeli alla. Kui ment küsib "mis kolin see oli?", siis ma ütlen: "aa, keegi vist hüppas alla". Hahaha. Igatahes. Siis külastasime koos mingit kolme miljoni WCd ja siis korjasime Erkkile lilli ja siis saime Erkki ja Siimuga Kolmjala juures kokku. Läksime teisele vaateplatvormile. Toompeal kohtasime ka purjus Liisit, kelle kaasa tirisime. Millalgi ilmus ka Kärt Maala. Ma lahkusin veits enne kahteteist, et ikka trollile jõuda.
21.juuli -sain kirja, et jah, ma ei saanud KINDLASTI sisse. Nimelt sain eksamil kokku vaid 45 punkti, aga alla 83 ei läinud arvessegi. Kuid hea, et mul niigi hästi läks. Ja sellest kirjast järeldasin, et I never even had a chance. Praegu on kahju sellest rahast, nendest reisidest ja pisaratest. Kuid elus tuleb vigu teha, eksole? Igatahes. Tööl oli tore päev, aga väsitav, sest kontserdi tõttu pidin tegema 3,5 lisatundi ja lõpuks üks klient rikkus mu tuju ära. Kuid siis tuli otse Hollandi-Belgia-Saksamaa-Poola tripilt Joosep Jürgenson kahe pudeli veiniga ja kohe läkski mu tuju paremaks. Ta rääkis pikalt ja laialt oma uskumatust reisist. Siis tšillisime veel Meelise ja bändiga kuni tuli Kärt. Siis läksime Erkki poole, kus olid veel Moonika, Karin, Silver, perekond Tõniste, Erkki, Siim, Karin Vahi ja itaallasest boyfriend. Päris tore oli. Avastasin, et Erkki ja Siim ei visanudki meie kingitud lilli ära. Avvvvv. Tsättisime palju Joosep Vimmaga ajaloost ja rääkisime rootsi keeles (no, he did most of the talking, aga ikka). Kell 2 läksime Joosepiga koju.
22.juuli - jälle tööl. Pärast Maarja poole küüntesse. Nii kahju, et me tihemini ei kohtu. Augustis on mul õnneks palju vaba aega, loodan siis kohtuda. Ja Maria tuleb ka muide juba 28.juuli öösel!!!
23.juuli - vaba päev. Käisin üksi Kakumäe rannas ujumas. Õhtul Karli ja Saneli sünnipäevale. Sellest räägin veel pikemalt!
24.juuli - jõudsin koju mingi 12 või 12.3o päeval. Sellest räägin ka siis varsti pikemalt. Samas ema jõudis peolt alles 17.30 koju :O
25.juuli - Joses tööl, lõpuni koos Texasega. Vaatamata sellele, et ta on üks maailma lõbusamaid inimesi, pean tunnistama, et see tööpäev oli niiiiiiiiiiiiiiii igav. Üldse kliente ei olnud, aga see-eest oli kuumust ja õhupuudus. Sitt. No pärast tööd jõime veits Andra, Ragne, Kärdi ja Moonikaga. Nägime Hundi pargis ka muid tuttavaid. Naljakal kombel nägin Maria sõpru palju ehk siis Evat, Kätlinit, Kennethit ja isegi Erikut (wow, seda inimest pole sajandeid näinud).
26.juuli - täna. Päev on veel nii noor, et ei oska öelda. Ütlesin Tartu Ülikooli kohad ära, et võibolla kedagi teist õnnelikuks teha. Ma olin muidu filosoofias tasuta sees ja ajaloos tasulisel. Oh well, eks näis, mis see elu toob. Lähen nüüd pessu, et 15ks tööle jõuda. Kui leian aega, siis kirjutan reedest pikemalt okay?

HAHAHAHAHAAHAHAHAHA.

Väike parandus seoses eelmise postitusega:

Eelviimane lause peaks olema: "Kahjuks hetkel Blogger nussib veits ehk siis ma ei saa pilte üles laadida.", mitte aga "Kahjuks hetkel Blogger nussib veist ehk siis ma ei saa pilte üles laadida."

Backtracking

ehk siis hakkan nüüd kirjutama mingitest viimase kahe kuu sündmustest, aga mitte palju ja mitte vist väga detailselt, sest ma TÕESTI ei mäleta. My bad.

Aga alustame siis kawaii-peost. See toimus tudengimajas (Raekoja platsis). Anete ja ta sõbranna Agnes olid (ühed) korraldajad ja seega kutsuti ka mind ja Andrat ja muidugi Kikut ja Stefanit ja ma kutsusin ka Karini, sest ta on (Põhja-)Korea fänn number üks. Ta keeldus aga tulemast, kui kuulis, et tegu on Tallinna Ülikooli üritusega. Väga paljud inimesed tunnevad end kindlasti puudutatuna, aga that's life. Igatahes. Käisime enne pidu Chocost läbi või saime seal kokku. Vabandust, aga my memory really isn't what it used to be. Äkki mul on Alzheimer. Samas tõenäolisem süüdlane on alkohol, mida ma olen, muideks, viimasel ajal siiski vähema tarbinud kui varem. Kevadel jõin ma mingisugune 4-5 päeva nädalas. Arvestades, et nädalas on vaid 7 päeva, on see natuke nukker statistika, ei? Igatahes, selle õhtu juurde tagasi. No...lõpuks läksime peole, ma pidin Andrat täiega moosima, et ta oleks nõus kiisukõrvad pähe panema. Tal oli nimelt natukene piinlik. Kõrvad peas, piletid ostetud suundusime, üllatus-üllatus, baari. Mina ei saanud aga alkoholi juua, sest oli sel ajal antibiootikumide kuuril. Suitsu ei suutnud ka väga teha, aga ikka tegin. Milline rebel! No, siis tantsisime. Hakkas palav. Puhkasime. Suitsetasime. Tantsisime veel. Puhkasime veel. Suitsetasime veel. Suutsime ka neljakesi ukse taha jääda, sest tegime õues suitsu, aga uks läks lukku. Andra hüüdis Brunole (kes seisis üleval akna peal), et see tuleks laseks meid sisse. Mainitud härra viskas meid õllega ja ütles midagi, aga ust ta avama ei tulnud. What was up with that? Olime siis õues: mina, Andra, Sten-Robert Schwede ja ta sõber, kes oli laste aluspüksid endale pähe tõmmanud (ta üritas luua illusiooni, et ta kannab värvilist maski - sellist, mida Michael Jackson tavatses kanda). Lõpuks tuli keegi teine ka õue suitsule ja siis me saime sisemaale tagasi minna. Tantsisime veel. Ja muster hakkab juba moodustuma. Igatahes.

Tegime ka mingeid pilte ja enne lahkumist varastasin ühe panda-õhupalli (õhupall, millele oli joonistatud panda nägu ja külge kleebitud ka kõrvad). Kahjuks oli õhupall natuke invaliid, nimelt tal puudus üks kõrv. Hakkasime siis Andraga Levikas suunas liikuma, kui vastu kõndis mingi prantslane (ja mitte see pseudo-prantslane, kellest olen päris palju rääkinud, but like the real thing). Esiteks ei saanud me mitte sittagi aru, mida ta meile öelda üritas ja teiseks ta üritas meie õhupalli röövida, va konnasööja. Saime lahti ja sammusime edasi. Levikas kohtasime sõpse nagu ikka, hetkel mäletan kõige erksamalt Karl Aukusti olemasolu seal. Andra libistas siidrit ja rääkis, et ta tšut-tšut purjus, samas kaine Raija käitus palju rohkem nagu inimene, kes on happy juice'i pintslisse pistnud. Üllatavalt hea, lõbus ja värskendav oli käia peol kainena. Seda juhtub minu puhul harva, aga ma jään iga kord rahule. See on tõesti tore, I should do it more often. Ma ei mäleta küll, kuidas me koju saime, aga eeldan, et läksime Andra poole ööseks? Eem...ei mäleta jaa tõesti. Ja kusjuures, mäletan, et see pidu toimus neljapäeval. Ma olin nädalavahetus enne seda väljas käinud. Jah, just, ma käisin reedel väljas, haige nagu ma olin, jõin ja laaberdasin ja suitsetasin (see ilmselgelt ei tulnud mu kurgule ja häälele kasuks). Laupäeval läksime ema ja Heidyga Pärnusse Rannahotelli ja veeparki. Käisime kahel päeval ujumas, mina olin samal ajal umbes kopsupõletikus. Siis mul veel antibiootikume polnud. Ahjaaa, nüüd hakkab kõik koitma!


Vihula ja tutipäev

Esmaspäeval, 10.mail oli inka suuline eksam. Sain 20 punkti, aga see oli ka halastusega saadud õpetajate käest, sest mu monoloogi teema oli "Some people say that noise is not pollution". WTF. REAAALSELT, MIDA TEEMAT?? Aga igatahes, kõik laabus (nagu Madis tavatseb öelda). Teisipäeval oli ajaloo konsultatsioon (vist) ja kolmapäeval, 12.mail läksime klassiga Vihula mõisa. See oli ülivahva! Eriti kuna sel samal kolmapäeval tuli esimest korda kevade jooksul päike reaalselt välja ja lausa kõrvetas (ma sain isegi esimest korda elus räige parmupäevituse, haha). Õpetajatest olid kohal Külliki, Sven, Vaino, Raavo ja Ave. Ülitore ja armas oli. Terve klass välja arvatud Jannika, Eileen ja Sille jõid koos sellise vanaaegse kiige peal. Jäime ka õpetajatele oma uhke baariga vahele ehk siis me istusime kõik kiige äärte peal ja keskel oli hunnik alkoholi. Pidu jätkus Oskari ja Akseli toas. Oskar jäi magama, kaisus õllepudel. Niii armas. Ei, see oli väga ideaalne reis. Tallinnasse jõudes tuli täiega väsimus. Õhtul vedasime end ikka anime-peole(see sama kawaii pidu) ja reedel oli tutipäev. Ehk siis sellest võib järeldada, et ma läksin hoopis neljapäeval koju!

Me saime muidu neljapäeval kõne, et meil tuleb kirjutada kõne. See lause kõlas just väga veidralt. Kirjutasime mõlemad Andraga kõne. Järgmine hommik otsustasime, et kasutame enamuses minu kirjutatud kõne, aga lisame elemente (õigemini lõigu) Andra omast. See oli suht aus diil, kuna eelmise aasta lõpetajatele peetud kõne kirjutas Andra põhimõtteliselt üksi. Saime tutipäeval õues mingeid mänge mängida, natuke märjaks, kõnet harjutada ja pidada ja siis õhupalle koos soovidega õhku lennutada. Kuna mingi värdjas tuul oli, siis paljude soovipallid takerdusid puude külge, haha. Loodan siiski. et need lõpuks pääsesid valla ja kandsid omanike soovid jumalateni. No ja siis kutsus Kiki meid Andraga enda poole aiapeole. Mulle tuli järgi Madis, Andrale aga Robi. Kiki pool oli täiega naljakas. Mingisugune 10 inimest (ehk kõik kohalolijad peale Turani) panid Turanile puid alla. Avastasin ka, et Anete boyfriend Allan on päris lõbus (loe: tegi head nalja). Siis läks iga roju oma koju või õigemini kõik läksid edasi teistele pidudele. Me Andraga läksime linna. Istusime Chocos ja saime Ingmariga kokku. Mul oli temaga selline suuline kokkulepe, et paneme reedel pidu. Inksu oli isegi ostnud viina ja puha. Hoovis oli täitsa tore. Kahjuks jäin vist Aleksandrale mitte 1, mitte 2 vaid lausa 3 korda JÄRJEST vahele sellega, et rääkisin tema kohta halvasti. See nägi välja nii, et ma sosistasin Ingmarile ja Andrale. Kahjuks seisis too neiu meie kõrval. Siis ma muutsin asja veel kahtlasemaks öeldes: "She's still here" ja oihh, kolmanda ja lõpliku põntsu pani õigemini Andra, kes oli nagu "Ja ta on IKKA veel siin ja ta kuuleb meid". Ups. Piiiinlik nagu Maria ütleks. Läksime siis Hella Hundi parki, kus nägime veel sõpse ja täiega tore õhtu oli.


Kahjuks hetkel Blogger nussib veist ehk siis ma ei saa pilte üles laadida. Üritan nii pea, kui võimalik uuesti.

Üle pika aja natukene horoskoopi

Seekord siis minu career horoscope selleks nädalaks:

This can be a very happy month for you. On June 8-9, step up to help or support others on the job. June 12 can see you come to a crossroads. Your steady and reliable energy makes you a well-respected member of any team. June 23 is a powerful day for any new start. Some areas of your work life that have been stalled or delayed begin to move forward at last. June 28-29 is a powerful time for long-term planning and organizing for the future. June 30 may see you working overtime. Do it for your own sense of accomplishment.

9.juunil (kolmapäeval) aitasin Ragnet ja Karinit tööl, pesin nõusid ja teema. Wow..suht täppi läks seekord. Aga jeeeee, loodan, et see nali vastab tõele ning et leian varsti töö. 30.juunil on aga Anna sünnipäev, siis küll ületunde ei taha teha, kui need ületunnid just hommikul või päeval pole. Oi, see horoscope.com on ikka üks väga lõbu lehekülg. Raija soovitab :)

Ae!

No sau, sau!

Ma pole iidamast-aadamast kirjutanud (no, kui aus olla, siis ma pole kunagi Aadamast kirjutanud), aga hetkel pole mul ka kahjuks palju aega. Ma kirjeldan teile parem oma tänast lõuna-õhtusööki, sest see näeb kuradi hea välja ja maitseb ka sama hästi. Yummi.

Minu salat:

*rohelised salatilehed ja mingi müstiline salat, mille nimi on inglise keeles lamb's salad või midagi siukest
*5 pooleks lõigatud kirsstomatit (hästi pisikesed)
*marineeritud köögiviljad-seened (viilutatud valged šampinjonid, viilutatud suvekõrvits ehk zukini, hakitud oranž paprika, päevalilleseemned, oliivõli, tume balsamico äädikas, Worchesteri kaste)
*1 keedetud ja tükeldatud muna
*küüslaugu ja oliivõli sees praetud leivaviilud ja põdravorsti tükid
*Felixi mee-ja sinepikaste

Sinna kõrvale muidugi ka kohv suhkru ja piimaga. Mmmmmmm...aga igatahes. Nüüd pean hakkama intensiivselt Kikule filmistsenaariumi kirjutama. Lootsin ka täna linna jõuda, aga see vihm on natukene hirmuäratav, kui nii võib öelda.

Arrivaderci for now,
see you soon (loodetavasti juba mõne tunni pärast, sest mul on nii mõndagi, millest rääkida)
Ra-ra-ra-ja-jaa Ra-ha-ha-ha-haa

Why don't you love me?

"Why Don't You Love Me" - Beyoncé from Beyoncé on Vimeo.

I got beauty, I got class, I got style and I got ass. Geniaalne.