Friday, April 23, 2010

Üllatused iga nurga taga

Eile oli jälle päris tore päev. Hahaha, väga lame esimene lause. Esiteks sai terve õhtu palju nalja seoses NATO välisministrite kohtumisega Tallinnas, liiklus peatati mõndades kohtades ja läbikäik piirati teistes, lisaks tiirutas helikopter vanalinna kohal ning terroriseeris asunikke. Mina olin terve päev veendunud, et PEAN minema linna. Tundsin, et vajan värsket õhku, kohvi ja kuulda sõbralikke hääli. Läksin muidugi mõista Chocosse. Ega õppimisest suurt välja tulnud nagu paljud ennustasidki. Seeeest sai õhtu/öö jooksul joodusd palju šampust, natuke siidrit ja oh issand halasta, isegi õlut šampuseklaasidest. Peab tunnistama, et kuulsin piisavalt sõbralikke hääli ehk siis Joosep J., Joosep V., Madli, Jeesus Krista Patune, Ragne, Sandra, Andra, Ingmar ja isegi korraks Anton. Ja Ingmar alias Inxu oli muidu mitu tundi teel ja tuli lõpuks, kui ma saatsin hetkekollektiivi poolt sõnumi "Me oleme sinus sügavalt pettunud". Works every time! Haha, ema küsis eile, mis kell ma koju tulen. Ütlesin, et ei tea. Siis ta küsis: "Aga sa tuled ikka TÄNA?" Ma vastasin: "Muidugi täna". Jõudsin alles täna ehk siis järgmisel hommikul kell 5 või midagi siukest koju. Tüüpiline. Ta on juba nii harjunud sellega, et kui ma juba lähen linna, siis enne järgmist päeva pole mõtet mind koju oodata. Nagu sõnad mingisuguse müstilise uue artisti Ke$ha laulus "cause if I leave for the night then I'm not coming back". Mu ema ilmselgelt on selle lauluga tutvunud.

Aga kivi kotti kõikidele, kes peavad homme kirjandit kirjutama. Mul on ka uus lemmikväljend (peaks olema taoline sellele kivi kotti või murra jalale), millega tuli välja Maria ja see kõlab siis nii: MOOTORSAEGA KÕRI LÄBI! Jepp, tunnen end kohe palju kindlamalt.

Wednesday, April 21, 2010

Anna: "Isegi Dr House saab rohkem seksi kui mina."

See ajas mind lihtsalt täiega naerma, eriti, kuna nägin täna telekast seda osa, kus Dr House saabki seksi. Aga jah...pean tunnistama, et mul pole mõtet end Dr House'igagi võrrelda, ma peaks end võrdlema mõne nunnaga nagu õde Mary "Helisevast muusikast" või Agnes "Viimsest reliikviast", aga minu meelest isegi neil näkkas päris hästi. Hahaha. Juudas.

All the children are insane

The End on siiamaani minu meelest üks parimaid laule, mis kunagi loodud ja kirjutatud. The Doors ja eriti Jim (L).

Aga olgu. Aitab tänaseks. Mu silmad surevad. Ahjaa, tahtsin veel mainida, et rääkisin eile Jänkuga msnis, nii lõbus. Ta ütles, et on mind igatsenud. Avv. Someone has to.

Kuid...
kahjuks praeguseks arrivaderci!

With love,
R.

Natuke meeneid









Someone like me

with someone like you. How unlikely.

Hea laul. Aga igatahes. Räägin siis natuke viimasest kahest nädalast.

Reede, 9.aprill


Sebisin meid Saneli poole lauamängu-ja joogiõhtule. Saime Anna ja Mariaga Hella Hundi Pargis kokku, jõime õlut ja siis läksime ostsime poest veini, mida Sannu pool juua. Me olime esimesed inimesed seal. Ma räägin nagu seal oleks olnud MILJON inimest, aga peale meie kolme olid veel vaid Sanel, Kiku ja Andra. Hahaha, teel Saneli poole oli nii, et me kõndisime kolmekesi. Anna keskel, mina ja Maria ääres. Me Mariaga rääkisime armastusfilmidest, kui ühtäkki Anna sülitas enda ette maha. Hahahaah. Liiga haige. Ja siis kõndisime endasi nagu midagi poleks juhtunud. Sannu pool jõime, suitsetasime tihti ja mängisime kahte uut mängu (minu jaoks uut) ehk siis "Men are from Mars. Women are from Venus" ja "Focus". Esimene oli kirjelduse järgi väga raske, aga tegelikult läks suht libedalt. Ainus halb asi oli see, et meil oli vaid üks poiss, aga seal peab olema võrdselt mehi ja naisi, sest nad peavad üksteise käitumist ära arvama. Naised ju teavad, mida teised naised teatud olukorras teeksid, eriti kui need teised naised on kõigele lisaks nende parimad sõbrannad. See mäng ammendas end lõpuks. Siis hakkasime mängima "Focust", mis oli okei, kuni ei pidanud vastama spordiküsimustele...juudas...kes mõtles spordi välja??

Niisiis...mingi kell lahkusime sealt majast. Andra, Kiku ja Sanel suundusid Mäkki. Mina, Anna ja Maria...võite kolm korda arvata. Jah, Levikas ON õige vastus! Chilli trühvleid kõikidele! Levikas oli päris fun, mina tekitasin kerge skandaali ja Maria meelitati valedega ühe noormehe juurde ööseks (nimelt lubati talle hommikukohvi ja sooje võileibu, mida tema kunagi ei näinud). Oh, me jagelesime seal Jani ja ma ei tea mis inimestega ning lõpuks jäime vaid mina ja Anna (meie seltskonnast see tähendab - sinna hulka kuulusid veel Maria, Andra ja Anton). Ja issand...ISSAND. Ma ei hakka siin sellest rääkima, aga keegi tegi midagi väga haiget. Kuidas see inimene juba aru ei saa? Aga olgu, see selleks. Ja siis Anna kuulutas baarileti ääres kõigile MINU väga isiklikke asju, haha. But I don't mind, see oli isegi päris naljakas, sest ta küsis mingi suvalise keskealise mehe käest meestenõu ja mina olin ka üks hetk sellesse segatud. No ja siis me lahkusime. Anna tahtis taksoga koju minna, aga minul oli ainsana raha ja ma ei tahtnud seda raisata, kuid seeeest pakkusin ma, et teen talle TacoExpressis välja.

Hakkasime sinnapoole kõndima. Meiega kõndisid ka kolm suvalist meest. Üks neist kutsus meid järgmine päev endaga Bulgaariasse või Ungarisse või kusagile. Ei, see pidi ikka vist olema Budapest ehk siis Ungari või oli üldse Praha. Midaiganes, mõte on see, mis loeb. Igatahes. Mehel olevat kaks lisapiletit sinna. Anna ütles seepeale: "VÄGA TORE, et teil on piletid SINNA, aga kuidas me TAGASI saame? Raija, ma arvan, et me peame hakkama prostituutideks, et teenida piisavalt, et koju saada!" See mees üritas meid ikka moosida, aga me ignoreerisime teda. Siis ta hakkas rääkima, et sealt Ungarist ta sõidab otse Washingtoni mingisugusele FBI konverentsile ja ta üritas meid veenda, et Eestis on ka FBI agendid (ma ütlesin talle, et CIA tundub loogilisem, aga tema ei tahtnud seda uskuda). Siis kõndisime juba Suur-Karja tänaval ja tema ütles, et läheb nüüd tööle ning sisenes siis Nimeta baari. Eem...? Mis asi see oli? Kes see inimene on, KES ta on?

Me siirdusime Taco kohta, aga see oli suletud. Sees istusid veel inimesed, kes lehvitasid meile ja siis Anna ütles ülikurva häälega: "Issand, VAATA, kui RÕÕMSAD nad kõik on seal sees. Nad on nii õnnelikud". Hahahha. Võtsin raha välja ja ostsin meile Mustast Putkast burksid. Ma mainisin, et me lahkusime Levikast kolme võõra mehe seltsis. Need ülejäänud kaks (kes ei läinud Nimetasse) olid ka seal putka juures ja terve aeg, kui me sõime, nad tsättisid meiega. Väga veidrad mehed, väga väga väga. Anna joonistas putka ukse peale noku, mis oli veel järgmisel õhtul seal. Need võõrad mehed jälitasid meid bussipeatusesse. Mina läksin varsti trolli peale, jättes Anna nende meestega, aga ta sai ka ilusti koju. Minu seiklus ainult jätkus, sest ma otsustasin, et tahan Selveri maksapasteeti, aga Selver oli suletud. Niisiis jalutasin oma kõrgete platvormidega (mu jalad olid niiiii valusad, sest mul sokid hõõrusid mul õhtul naha maha, iu) hullumaja juurde. Esimest korda naasesin sinna pärast seda, kui välja sain (24.jaanuar 2007). Siis sõitsin trolliga tagasi linna pooles ja ostsin Statoilist piparmündikakaod. Sõitsin jälle kodu poole, aga jäin trollis magama ja ärkasin Õismäel. Itsusin jälle trolli peale, aga selle asemel, et koju minna, läksin Selverisse, sest nüüd oli kell piisavalt palju, et see oleks avatud. Ostsin kõike head ja paremat ning siis läksin lõppude lõpuks koju ja vajusin magama.

Laupäev, 10.aprill

Oh issand. Andra sundis mind linna minema. Istusime Patrickus, päris tore oli isegi, aga mul jõudis pohmell alles laupäeva õhtul kohale, kuna jõudsin sama päeva hommikul kell 10 alles koju. Niisiis olin ma megaväsinud ja mitte just eriline peoloom. Kohtasime meie vana klassivenda Arturit ja tema rongijuhist sõpra ning jõime nendega. Suht lõbus. Meiega liitusid ka Stefani ja tema koolikaaslane Edgar. Baaris oli ka mingi triiksärgi ja lipsuga mees ja poisid tegid nalja selle üle, et see on erudeeritud mees ja tal on kindlasti mitu kõrgharidust (tüüp oli äkki 27-28?) Kuna ei jõutud otsusele, siis Artur ja Edgar läksid küsisid selle mehe käest, mitu kõrgharidust tal on. Ta vastas, et esimene on pooleli ja küsis siis: "Kas te mõnitate mind?" Eemm..ei. Hahahaha, muidugi mõnitasid. Aga jah. Mingi hetk tuli Patrickust lahkuda, aga sealsamas asuvatesse klubidesse/baaridesse ei saanud 18.aastased poisid sisse, sest vanusepiirang neile on 21. Tahtsime minna X-Baari, aga see oli suletud, deem. Niisiis läksime Woodstocki, kus lasti Led Zeppelini, mis oli päris okei. Mingi hetk kutsusin takso. Pidime Stefiga koos minema. Meie takso sõitis just meie nina alt minema koos 4 suvalise vennaga. Õnneks peatus selsamal hetkel meie ees teine sama firma takso, kes oli vaba ja nõus meid peale võtma. Vedas. See taksojuht oli väga jutukas ja mingi naljahammas.

Kolmapäev-neljapäev, 14-15.aprill

Kolmapäev vol.4. See tähendab seda, et see oli neljas kolmapäev järjest, kui inimesed käisid hoovis joomas. Õigemini ka seetõttu, et neljas kolmapäev, kui mina ja Andra käisime joomas. Ilmselgelt on meil uus-vana komme murda nädala selgroogu. Suht naljakas õhtu oli. Jõime Andraga šampust, Erkki ja Gerli/y jõid gini uutest mugavatest pudelites, Meelis ja Venno (või kesiganes) jõid veini ja Karin (loe: Käpard) ning Ingmar rüüpasid vist erinevaid asju. Viimased läksid ka kõige varem ära, Karin eeldatavasti koju ja Ingmar Estri poole. Ülejäänud olime edasi ja issand, Erkki on vist ainus poiss, kes teab naiste kohta reaalselt KÕIKE ja temaga on mugav ka ebamugavatest asjadest rääkida. Ühtlasi pean mainima, et Erkkist saaks kuradi hea ema. Kell 2 või midagi hakkasime koju (Andra poole) minema. Lillepoe ees ei olnud kahjuks midagi, mida sujuvalt kaasa võtta. I think they're on to me. Järgmine päev käisime turul ja Stockis ja ma kandsin väga hulle päikeseprille. Ega koju minnes ma puhata ei saanud. Käisin rulluisutamas, siis sain ema ja õega linnas kokku, sõime mingis huvitavas kohas nimega Cafe Tao (sõin väga omanäolist, aga maitsvast Caesari salatit ja proovisime ka sealset sushit). Siis läksime Olümpiasse ujuma. Koju jõudsin kell miljon ning vajusin kohe ära.

Reede-laupäev, 16-17.aprill

Andra sünnipäevapidu. Ah...see lugu on nii pikk. Ma panen võibolla mõned pildid ja mainiks lühidalt midagi. Sorri, Andra, sest ma tean, et sa väärid pikemat lugu. Niisiis. Olin terve päev aktsioonis, panin oma ema valmis (tal oli ka pidu) ja iseennast ja käisin poes viimaseid sisseoste tegemas ja siis Maria tuli minukale ja me tegime meiki ja blabla. Jäime peole pool tundi hiljaks, sest troll ei tahtnud üldse tulla ja me pidime veel Westmannist alksi ostma. Aga polnud hullu, sest Andral ja Stefanil olid ettevalmistused (söögid) veel pooleli. Andra oli teinud palju head süüa (salateid ja snäkke) ja ÜLIHEAD kondentspiima-toorjuustu-torti valge šokolaadi katte ja värskete maasikatega. Meganämma. Noh, siis meisterdasime mojitosid ja jõime end mälli lauamängude saatel (Alias). Ingmar helistas Ragne telefonilt Andrale, nad küsisid, mis me teeme ja kas läheme ka Loomelinnakusse Poptsirkusele. Aga me ei läinud ilmselgelt :D Mina jäin jälle lambist üks kell täiesti mälli ja siis läksin lamasin Andra voodi peal ja tahtsin magama jääda. Maria, Anna ja Andra tahtsid aga Levikasse minna. Nad peksid mu üles, sõna otseses mõttes. Anna släppis mind ikka päris valusalt. Tõusin, sest eelistan elu surmale. Hakkasime kõndima, mina kainenesin natuke seal värske õhu käes. Ragne saatis mulle ühe väga häiriva sõnumi Ingmari kohta. Ärge valesti aru saage, see oli seotud tööga, mitte mingite perverssustega. Helistasin Ragnele ja rääkisime sellest. Siis helistasin Ingmarile. Küsisin, kas tal on kõik korras. Tema vastas, et on küll ja siis ta küsis, mida ma üldse mõtlesin sellega, et kas kõik on korras. Ma küsisin töö kohta ja siis üks hetk ma sain aru, et tal on üliunine hääl, et...äkki ta magas. Ta ütles, et just seda ta tegigi. Mina vabandasin ja soovisin head ööd. Vaatasin telefoni ja nägin, et kell on 4.30 või midagi taolist. Ups.

Jõudsime Levikasse, kust Andra lahkus üsna pea. Mina, Anna ja Maria läksime tantsupõrandale ja tantsime nagu viimased malakad. Aga IKKA mingid mehed tulid meid sebima. Mingi tüüp hakkas Mariaga rääkima ja siis Anna läks lamas Maria ja selle mehe peal ja pea kuklas vaatas sellele mehele otsa ja küsis: "Kas sina oledki minu prints?" Issand halasta. Kes teeb nii? No, siis tantsisime veel nagu kõige inetumad inimesed maailmas. Ma hüppasin tagurpidi ühel jalal ja mängisin, et olen lind. Kõik inimesed ümberringi olid suures segaduses. Varsti läksime välja, et taksot tellida. Anna otsustas kõikide lõbustamiseks tõusta posti otsa ja hakata imeliku aktsendiga laulma Whami "Last Christmas I gave you my heart". Ülinaljakas. Läksime siis koju (loe: minukale), jäime magama (kell oli mingisugune 6 hommikul) ja ärkasime kell 13. Maria pidi tööle minema, Anna koju ja mina pidin oma emaga minema Eesti Majja, kus meid ootas ees suur lauatäis väliseestlasi, kes jõid peaparanduseks õlut ja viina segamini. Kõik naised ahhetasid, kui me emaga sisenesime, sest mina nägevat välja täiesti identne oma emaga, kui tema oli minuvanune ehk siis üheksateist. Kõik olid nagu "issand, ta on ju täiesti tema koopia" ja siis lehvitati teistele muttidele ja paluti ka mind vahtida. Lõbus. Vähemalt sain tasuta prae, palju coca-colat ja isegi magustoitu. Ja mingisugune viis tundi hiljem sain ka koju minna, et puhata.

Pühapäev, 18.aprill

Ärkasin millalgi. Sõin, käisin rulluisutamas, chillisin niisama. Üks hetk mul meenus, et olime reedel Anna ja Mariaga ametlikult kokku leppinud, et läheme pühapäeval Maria poole ööseks...ilmselgelt kainenesin nii kaua reedest :D Tegime uue diili ehk siis sleepoveri asemel läksime Polymeri tasuta filmi vaatama, milleks oli seekord "Blade runner". Avastasime, et coca-cola eksisteerib ka aastal 2019. Väga paljulubav. Jõime õlut ja tegime suitsu nagu seal ikka kombeks. Ragne kutsus nii mind kui Andrat aga välja. Anna ja Maria tulid ka. Läksime teada küll kuhu. Ostsime kaasa ka paki veini. Arutasime ümarlauas vallandamisskandaali üle. Täiesti haige. Tahaks mõnele inimesele virutada ja mina pole üldse vägivaldne inimene. Mõni mees käis ka närvi ja oh ma ei tea. Jõin veini ja šampust ja siis olin veits švipsis. Joosep, Ragne ja Ingmar kutsusid mind ja Andrat endaga kaasa Madli sünnipäevale. Küsisin Anna ja Maria käest luba, sest noh...ma olin juba veits joonud ja küll küllale liiga ei tee ehk siis ma tahtsin jätkata. Andra läks koju, ülejäänud gäng (hahaha) ostis Viru tänavalt lilli ja Joosep kutsus takso. Jõudsime Madli poole, kus olid veel Tom (obviously), Erkki, Siim A., Joosep J. ja Siim T. Noh, mis siis ikka. Veinid lahti ja pidu käima. Räägiti viimaseid klatšijutte ja ka kaugest minevikust, söödi jäätist ja räägiti müstilisi muinasjutte voodis. Ma ei mäleta, mis kell, aga umbes kahe paiku äkki hakkasime Ragne ja Ingmariga ära minema. Erkki ja Ingmar kutsusid mind enda poole ööseks (nad ei ela koos muidu) ja siis ma olin nii väss ja taksos otsustasin, et savi, lähen Inxu poole, siis saab nalja ja hommikul ka ilusti kooli (hea ja lähedal). Rääkisime juttu, mõtisklesime "Heliseva muusika" üle ja jäime magama. Tänu jumalale, et ta andis mulle kolm tekki, sest aken oli lahti ja mingi hetk läks natuke jahedaks. Hahahaha, hommikul lõi Ingmar mind käega näkku, aga mitte väga valusalt. Ta nagu pani oma küünarvarre mulle lauba peale ja siis surus oma kätt kuidagi rohkem alla nii, et ma vajusin natuke padja sisse. Aga siis ta võttis selle ära ja ma magasin rahulikult edasi. Aga see oli nii naljakas kuidagi. Ja siis sai kell 9, ma ärkasin, tegin end korda ja läksin kooli. Enne ostsin muidugi mingist uuest kohvikust võileiva ja CoffeeInist cappuccino. Wohoo. Surin kaks tundi koolis ja siis läksin koju. Õigemini vaatasin trollis oma juukseid, mis nägid välja nagu heinad ja otsustasin varem maha hüpata ja juuksurisse minna ja nüüd olen mingi uue soenguga, aga paljud ei saa arugi, et miski on muutunud. Tüüpiline.

Teisipäev, 20.aprill


Maarja helistas ja palus, et saaks minu poole ööseks tulla, sest tema ja ta noormees were having some relationship trouble. Ma olin nagu "okei". Ostsime Prismast siidrit ja krõpsu ja muud süüa. Alguses jalutasime promenaadil, jõime ja tsättisime (nagu üks kord Ragnega). Pärast istusime minu köögis ja siis vaatasime voodis kurikuulsat õudusfilmi "Neljanda astme kontakt". Veits creepy oli magama jääda ja ega kumbki meist väga ei tahtnud jääda, terve öö vähkresime, kuigi Maarja sonis veits vahepeal. Nii nunnu. Ja ta läks järgmine päev ära, sest noormees tuli järgi ning siis tuli Maria minukale natukeseks chillima ja siis ma kirjutasin veits blogi ja jäin magama.


That's kind of it. Tegelikult olen ma vahepeal veel väljas käinud, rulluisutanud, käinud Nõmmel jooksmas. Meil oli ka klassipildistamine eelmisel nädalal ja ma ei teagi. Laupäeval on lõpukirjand. Woosh. Ei viitsi seda kuute tundi passida. Kuid nagu ütlen mina ja kahtlemata ka paljud prantslased: "C'est la vie".

Alati Teie,
vaimselt ebastabiilne ja järjepidevalt taandarenev Radža :)

Monday, April 5, 2010

Ei, ma ei suuda, ma lihtsalt ei suuda enam seda kõike välja kannatada. Ma...ei taha enam kunagi elus ühtki pisarat valada. Issand, kui haige, kui mu elu oleks film, siis raudselt tuleks mingij nõid või haldjas või džinn, kes võtaksi mult võime pisaraid valada ja siis ma hakkan selle pärast halama ja võitlen lohedega ja suudlen konni ja printse ainult selleks, et oma nuttu tagasi saada. See on nagu Timm Thaler, kes müüs kuradile oma naeru, ma müüks oma nutu. Hahahaha. Aga jah..mis siis muud kui...

FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK
FUCK

MY LIFE

Jumal halasta

Ma ei kannata enam välja seda elu. Miski ei õnnestu, mitte miski. Milleks õnnestuda, kui võib ka mitte, eksole? Ah, tahan ära siit maailmast. Kevad, ae, kus sa oled? Ma tunnen, et mul on päikest vaja enne, kui ma täiesti ära keeran.

Sunday, April 4, 2010

horoscope.com karjäärihoroskoop sellel nädalal (29.märts-4.aprill) ütleb:

You can really enjoy yourself when you're progressing through any assignment with care and dedication. It might be necessary for you to do some overtime, but you won't mind. If you aren't employed right now, this is a great time to clean, sort, and get better organized. April 1 and 2 are positive days to ask for help from co-workers. Don't withdraw over real or imagined harshness from others. Paranoia needs to be replaced with practical considerations.

HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA. Kui täppi annab olla?

Oh em gee

Olen kirjutanud kaks luuletust Choco kohta. Ühe päris alguses ja teise täna. Need on siis sellised:


Selle asja nimi on Skandaal

Hommikukohv ja suhkrusarv
akna taga sumiseb herilasparv
ma laudu sätin, neile asetan puhtad linad
kui sisse astuvad Idast tulnud tähtsad ninad
tellitakse võileibu ja konjakit
ütlevad: ”mõ hotim jest i pit”
vastan: ”harašo, ja prinesju”
mul on üllatavalt hea tuju
sest päike paistab ja ilm on soe
käes on suvi, miski muu ei loe

kui su ümber on head inimesed ja šokolaad,
siis võib vaid armastus võtta maad


Game over

Kas näen enam oma sõpru häid,
kes minust sinna maha jäid?

Kas suudan veel naerda niimoodi,
nagu inimesed naerma loodi?

Kas panen samamoodi pidu sedasi,
kui aeg läheb vaid aina edasi?

Oo, kohv ja šokolaad
Tramm ja paraad
Oo, sõbrad ja peod
Uskumatud teod
Oo, suvi ja armastus
Lahkumine - kurvastus

Ja ma igavesti mõtlen teile
nagu oleks see olnud alles eile
Ja ma hoovi ei unusta, ei jäta maha,
sest seda teha ma ei taha

Sest need kakskümmend üks kuud
olid hoopis midagi muud


Tore, et ma ei ole üldse mingi värdjas luuletaja :D Lihtsalt veits häiriv, et ma ei suuda ennast tagasi hoida ja pean iga kord, kui miski mind vaevab, hakkama riimi tegema. A no mis siis ikka. Vähemalt ma teen midagi?

Game over

Tahan tänada kõiki oma töökaaslasi (loe: sõpru) nende viimaste nädalate eest. Pean ka ilmselt tänama Härrat, et ta minu lahkumiskingiks lahkus ise riigist. Ma olen viimase kahe nädala jooksul nii palju joonud, et ma ei viitsinud see nädalavahetus midagi teha, kuna ma olen viimased kaks töönädalat olnud pidevalt mällis, umbjoobes või lihtsalt natuke švipsis. Eriti lõbusad on olnud kolmapäevad, millest esimene (vaheajal) teenis ära nimetuse Pidude Ema ja teine oli mu viimane tööpäev, mis oli 31.märstil ning sain tööl olla koos Kariniga. Megatore. Ja nii paljud inimesed chillisid seal ja üks klient küsis: "Kas teil on siin mingi üliõpilaste üritus?" Hahahaha. Nii tore. Kartsin küll, et niimoodi ei jõua keegi järgmisel päeval mu lahkumispeole (loe: lahkamispeole), aga KÕIK peale Mihkli ja Moonika tulid. Ma pidasin kaks väga ebaõnnestunud kõne, sest ma ei olnud üldse selleks valmistunud ja ma läksin nii närvi. Ja mulle tehti niiiii armas lahkumiskink. Reaalselt. See sisaldas papaiat (sest ma olen Raija Papaia), suurendatud ja äraraamitud pilti minust (see, milles ma näitan peace-märki samal ajal kui laskun Hella Hundi ees lumemäest alla väga purjus peaga), leopardimustrilist Wild Africa koorelikööri (mu lemmik!) ja "Jüri Üdi ja Juhan Viiding - Kogutud teosed" (raamat, mida olen nillinud aaaastaid). Nii armas ja südamlik kink. Nutsin, aga üritasin lahkumispeo õhtul end siiski tagasi hoida. Kui lõpuks koju jõudsid, mingisugune 4.30 ajal, vaatasin jälle oma kinke ja mõtlesin, et MIKS ma oma "kõnes" lihtsalt ei öelnud: "Te olete nii faking lahedad". Sest seda nad kõik on. Ja mu igatsus kasvab iga päevaga, aga ma tean, et ma pean olema tugev ja otsima uut kohta. Samuti tean, et ei mu eneseuhkus ega mu ratsionaalne mõtlemine luba mul minna tagasi...mitte enne, kui üks inimene on sealt majast kadunud. Ülinukker. Loodan, et ma suhtlen vähemalt mõndadega edasi, sest muidu mul pole peaaegu üldse sõpru ju. Ah, nii kohutav, et ma olen mingi vastik sentimentaalne ja emotsionaalne inimene. Ei suuda isegi seda postitust kirjutada ilma, et pisarad voolaks. Kohutav. Aga jah. 21 üks parimat kuud mu elus. Kahtlemata.


Nii, millest veel rääkida? Ahjaa, sain Helsingisse sisse, aga ma pean veel mingisugused katsed tegema. Ma TEAN, et ma suudan end piisavalt kokku võtta ja sellega hakkama saada. Mul on vaja lugemismaterjali Soomest. Selleks pean võtma ühendust kas Carolini või Kaidiga. Ise ei saa ma ju Helsingi raamatukogudest neid raamatuid laenata. Lisaks on mul vaja tööd, et teenida raha, et maksta oma laevareisid kinni. Mul on veel EBSile vaja õppemaksu ka maksta (kust ma küll selle jaoks raha saan, ei tea), muidu ei lasta mind eksamitele ja ma ei saa lõputunnistust and then I can just kiss university goodbye. Otsustasin täna, et kui ma tööd ei leia, siis ma lõpureisile ei lähe klassiga. Ma ei kavatse endale vist isegi lõpukleiti osta (kui just Humanast ei leia mõistliku hinna eest midagi vaspustavat)..mul on kodus üks ilus must sametist kleit, mida ma pole kunagi kandnud. Paneks hoopis selle ja mustad retuusid ja kõrged lakknahast Bronxi kingad. Ma ei tea. Vajaduse ja olude sunnil tuleb olla praktiline. Jesus Christ Superstar, kui vaid see elu läheks ometi kord lihtsamaks. Kuid milleks olla lihtsam, kui hea jumal on andnud võimaluse olla keeruline. Eks ta ole, eks ta ole.

Sayonara for now,
Alati Teie Rai-Rai